Vandenõud sisaldavad endas sarnaselt salaseltsidele ja ülikoolidele astmeid, kus "teadmised" avaldatakse järk-järgult: tavainimesele ei saa kohe rääkida reptiilidest või juutidest, vaid teda peab harjutama enne udusemate ideedega ning mängima tema hirmudel, kuni hirmul on piisavalt suured silmad ning ratsionaalne mõtlemine hajub. Inimene indoktrineeritakse. Meie mureks ühiskonnas on, kelle vastu inimesi keeratakse ning kes keerab? Ja kes on tüüpiline keeratav?

Iseenesest sarnanevad vandenõuteooriad ning nende perioodiline levimine viirusele, mis võib organismi kõvasti kahjustada. Interneti kättesaadavus soodustab kübersõja ühe pehmema tasandi kärmemat ja odavamat sooritamist. Desinformatsioonisõda peetakse kindla elanikkonna destabiliseerimiseks. Ühest küljest on võrreldes füüsilise invasiooniga päris odav tekitada "vaenlase" territooriumil segadust ning usaldamatust võimude vastu. Füüsiline invasioon ehk traditsiooniline sõjapidamine on aga hajumas: see on aegunud ja piiratud mudel.

Hetkel saame analüüsida koroonaviiruse levimise taustal liikuvaid vandenõusid ning nende kaudu heita laiema pilgu levitajatele ja vastuvõtjatele. Kõige kasulikum olekski vaadata igasuguseid "teooriaid" viirustena peremeesorganismis: mõned on isetekkelised, mõned "laboris aretatud" ehk loodud spetsiaalse eesmärgiga teenima teist organismi.

Kuidas vandenõuteooriad töötavad ja levivad?

Üldistades saab väita, et need teooriad on alati mingi autoriteedi õõnestamiseks ning peab nakatama vaesemaid või rumalaid kihte. Pangakonto priskem number pole rumalusele siiski mingi takistus, kuna vandenõuviirus on loodud vallutama ohvri ego.

Iga inimene peab end suhteliselt targaks ja läbinägelikuks, kuigi see ei ole ratsionaalne mõtlemine. Mida suuremas massis, seda enam vajub nende IQ grupi keskmisele tasemele. Sedasi koondavad vandenõud indiviide, kes tunnevad enda vaesuse, lolluse või muude hädade taga seisvat gigantseid kurje jõude.  Mitte kunagi ei mõtle vandenõudesse mässitud inimene, et viga on tema enda piiratud intelligentsis või arusaamisvõimes. Samuti toimib religioon, kus liitujalt nõutakse lihtsalt uskumist ja oledki juba klubi liige. See ei vaja vaimseid pingutusi, vaid etteantud raamide ja dogmade omaksvõttu. Nii koonduvad end väikeste ja lihtsatena tundvad inimesed ning pidu võib alata.

Keda vandenõud nakatavad?

Harimata ja "lihtne inimene" saab nüüd tohutu egosüsti, sest negatiivsete tunnete põhjustaja on leitud. Süüdlane on ähmane, kujutu kurjus. Just see "lihtne inimene" on valitud olema kellegi suure ohvriks ja see on omamoodi lohutav staatus maailmas, mis liigub vilkalt edasi ja igaüks rongile ei jõua. Kui inimene on mingil põhjusel tõugatud ühiskonna ääremaale ning peab eemalt jälgima heaoluühiskonna toimetamisi, siis on ta radikaliseerumiseks küps. Karmimal kujul värbavad terroriorganisatsioonid ning kultused inimesi, kes on kaotanud pere või vara. Nii juhtub see näiteks paljukannatanud Lähis-Idas. Kuid läänemaailmas värvatakse ka neid, kes kaotanud identiteedi.

Globaalses reaalsuses varisevad kokku paljud ühiskondlikud konstruktsioonid nagu rahvus, religioon ja seksuaalsus. Seetõttu tundub demokraatia paljudele ohtlik, kuna neil tõmmatakse vaip järsku jalge alt ära. Inimene ootab ühiskonnast turvatsooni: sa võid olla luterlane ja see tähendab, et luterlikus kultuuriruumis ei tohi seda ususüsteemi ümber lükata. Kui sa tahad olla kommunist või rahvuslane, siis ei tohi neid uskumusi ümber lükata. Inimene peab magama sooja ideoloogiateki all. Selle annavad meile autoriteedid, kuid muutuvas maailmas tähendab kontrollsüsteemide lagundamine järjest enam individuaalse enesekasvatuse vajalikkust. Enam ei saa oodata, et preester või poliitik ütleks, kes sa oled. Sa pead selle ise üles otsima.

Vandenõu ohvrid ja sihid

Enamik vandenõusid valivad välja mingi vähemuse, keda hoolega demoniseerima asutakse. Sellega loodakse eeldused genotsiidiks: kõigepealt dehumaniseerid sihtgrupi, mille najal võid teda rünnata ning säilitada moraalse üleoleku positsiooni. Vandenõulastele on oluline näidata end üllaste ohvritena, mis õigustaks nendepoolseid provokatsioone. Seetõttu ennast pisendatakse ("olen lihtne inimene") ja kujutletav vastane puhutakse gigantsetesse proportsioonidesse.

Üldiselt asubki mürgise vandenõuviiruse pealiskihil ligitõmbav ühtekuuluvustunne (hirmu ning ignorantsuse kaudu). Olles kord viiruse sisse lubanud, hakkab see levima ning tõmbama inimest aina sügavamatesse kihtidesse. Tegu on tõeliselt töötava lävepakuteooriaga, mille alusel kord süütul tasandil sisse tõmmatud inimene satub aina jaburamate teooriate kätte.

Nüüd oleneb, kes vandenõudest kasu saab. Näiteks demokraatiat võõristavad riigid (Ungari, Venemaa, Hiina jne) või vandenõuteooriatööstus. Paljud vandenõuteooriate ohvrid elavad Venemaa infosfääris. Kui ajakirjandus avaldab loo, mis nende usuga ei kattu, siis on nende jaoks tegu "ära ostetud liberastidega", mis pärineb Kremli loodud sovjet-inimese sõnavarast, kuid kui ajakirjandus nende usku natukegi toetab, siis võib ajakirjandust jälle uskuda. Samasugused ajuparadoksid valitsevad immigratsioonivastaste parempoolsete peades, kes väidavad, et sisserändajad ei taha tööd teha, kuid samas võtavad needsamad sisserändajad siinsete inimeste töökohad ära. Iga segane video, raamat või link toodab vandenõutööstusele reklaamiraha. Mida põnevam, seksikam ja ohvristaatust süvendavam teooria, seda enam toob see kasumit teooriate elushoidjatele. Parim näide sellest on Alex Jones.

Piisavalt kaua nakatunud inimene hakkab pidama oma emotsioone faktideks. Aina sügavamale tõmmatud vandenõu-uskujale antakse seejärel kätte kindlam vastase kuvand. Enamasti lõpeb see antisemitismiga: süüdi on alati juudid, kes mõjutavad "lihtsat rahvast" ehk "valgeid inimesi" mingi maagia või sümboolikaga. Vandenõudel on alati sihtmärgimentaalsus, kus keegi sinu või sinusuguste hävingut plaanib. Ühest küljest pole Kirikul või Riigil olnud motivatsiooni treenida alluvates kriitilist mõtlemist. Pigem on vandenõude levikuid soositud, kuna need pööravad rahulolematud massid üksteise vastu. Headeks näideteks on sporaadilised juudivastased pogrommid Ida-Euroopas. Samuti on viimase aja tõelisteks ohvriteks moslemid, sest iga vandenõu sisaldab endas inimsusevastast mõtlemist: minusugused on õiged ja kõik teised plaanivad meie vastu midagi õelat.

Lõpuks jõuame vandenõusid lahates alati parempoolsete lemmiksüüdlaste juurde: juutide manu. Vandenõuteooriad farmaatsiatööstuste, ajakirjanduse või panganduse kohta sisaldavad alati võimuladvikus juute. Neid vandenõusid soojendavad läänemaailmas ikka ja alati valged inimesed, kes end looduse krooniks ning tsivilisatsiooni tipuks on pidanud. Reaalsuses on tipus alati inimese ego, mida toidab rassism ja harimatus. Tavainimene ei pruugi olla antisemiit või (teadlikult) rassist, kuid nüüdses ühiskonnas lahatakse nende haiguste olemasolu päris põhjalikult ja paljude valgete inimeste egod ja privileegid saavad kõva põntsu. Süüdi on teistsugused inimesed.

Viiteid juutidele kui kurja juurele pikitakse vandenõuteooriate tagatubades sisse tasa ja õrnalt. Samuti toimivad pedofiilid, kes ei aja kohe kämmalt lapse suguelunditele, vaid üritavad välja valitud ohvrit enne harjutada aina enama pealetükkimise ja lähedusega. Konna tuleb keeta aeglaselt. Kui vandenõumaailma tõmmatud inimene on harjunud kuulma antisemitismi, rassismi ja homofoobiat, siis on saanud temast totalitaarse ühiskonna mutter. Neid on vaja ainult koondada kokku ning suunata nende rahulolematuse energia vähemuste kaela.

Vandenõuteooriate lõpubossid on tulnukad ja reptiilid. Lõpuks taandub kõik alati maagilisele mõtlemisele, kus tegutsevad nähtamatud energiad, kiired ja mõttekontroll. Vandenõujuttude ohver ei suuda endale tunnistada, et ta seksuaalsus ja identiteet pole ehk nii kindlad, kui ta arvas ning tavaliselt süüdistatakse enda mõtetes ja käitumises nähtamatuid jõude. Vandenõuteooriate pooldajate hulk tõuseb vanade, väärade arusaamade utiili saatmisega: praeguses ajaloo punktis saab selgeks, et homofoobia ning rassism on samaväärsed nõiajahtide ja muu monoteistliku või totalitaristliku riigi propagandaga. Meie kultuuriruum on aga täis inimesi, kes kasvatatud üles võõristama kõike teistsugust. Külakultuur asendub globalistliku arusaamaga ning selles tunduvad homofoobiad ja rassismid piinlike ja vaimuvaeste kiiksudena. Paljude inimeste egod ei pea vastu. Ei või ju nii olla, et pidasid end seni kõige normaalsemaks, aga nüüd selgub, et olid ideoloogiat õgiv lammas.

Holokausti eitamine on üks ohtlikumaid vandenõusid, mis toidab paduparempoolseid terroriste ning "rahvusliikumisi". Võiks arvata, et Hitler paljastas rahvusluse kui genotsiidigeneraatori, kuid ei. Vandenõuteooriad süüdistavad juute ning dehumaniseerivad neid: juudid pole nende jaoks inimesed, vaid sisalik-inimesed või midagi veel rõvedamat. Seetõttu on ultraparempoolsus täidetud antisemitismi ning vägivalla abil kontrolli saavutamisega. Kontroll peab olema maa- ja ka identiteedipiiride üle. Vandenõupüramiidi tipus hõljuvad inimeste vastased, keda on okei taga kiusata. Nii jääb valgele vandenõulasele üllas tunne.

Valge inimese privileegipimedus

Seetõttu on igasugused rassismi ning homofoobiat sisaldavad liikumised ning vandenõuvedajad ohuks inimkonnale ja ühiskondlikule korrale. Ajaloos on need ikka pinna all pesitsenud ja vahel on erinevad valitsejad "lihtsaid inimesi" enda jaoks edukalt ka ära kasutanud. Sa pead lihtsalt inimeste ego paitama, nimetama neid nahavärvi või mingi muu paratamatuse tõttu eriliseks väljavalituks ja siis andma neile kas Jumala või rahva messia missiooni kanda. Marginaliseeritud, kuid tegelikult ammu niigi priviligeeritud inimesed saavad tunda end "peremeestena", kuigi tegelikult asuvad viiruse kontrolli all.

Rahvasteliikumine ja tervest planeedist kui ühendatud, keerukast süsteemist teadlikuks saamine ei aita enam kapselduda oma väljamõeldistesse. Kliimamuutused panevad inimesi liikuma ja enne suletud, autoritaarsed riigid peavad toime tulema laiema reaalsusega. Putinid ja Trumpid on kontrollifriiigd. Vajadus kontrollida inimeste kehi ja mõtteid on alati Suurte Juhtide põhivajaduste seas. Sinna hulka kuulub "kangelasliku eneseohverduse" käsk, kus tavainimest julgustatakse propaganda abil ema- või isamaa nimel surema. Indiviidi elu ei tähenda midagi. Kontroll peab olema ka naiste kui rahvusgrupi maavara üle. Autoritaarsest korrast lahtiharutamine tundub seni puuris elanud inimestele kohutav. Enam ei usaldata demokraatiat ega teadust, kuna need "õõnestavad korda": kuid maailm ongi väljaspool patriarhaatlikke võimusüsteeme vabam, just individuaalsel tasandil. Vandenõulased näevad nende ususüsteemi ümber lükkavaid teadusharusid ning teadlasi nagu fundamentalistlikud usklikud keskajal.

Vandenõulane jäi rongist maha

Me oleme kõikl homo sapiensid. Kamp homosid. Ma ei ütle, et vandenõusid ei eksisteeri. Eksisteerib ikka. Kuritegelik allilm, valitsused ja finantssüsteemid nende peal paljuski püsivadki. Selle taga pole tavaliselt muud kui ahnus ning pohhuism. Demokraatiaga mitteharjunud inimene tahab, et keegi teine oleks roolis. Tema on ju "lihtrahvas", tema ei oska. Kas Hea Isake või Kuri Taat: parem ikka kui teadmine, et keegi ei tõmba niite ning valitseb kaos. Kaos ja teadmatus põhjustab kariloomas hirmu ja selle hirmu täidab fantaasia.

Reaalsuses peab inimene end ise harima, kuid kindlasti tekitab eksistentsiaalset õudu teadmine, et kõrgharidus vüi mõtlemisvõime on sinust mööda läinud ja seetõttu oled ühiskonna konkurentsitasemel põhjakihis. Vandenõud levivad maal rohkem kui linnas. Talupojakultuur on alati olnud harimatum, uskunud maagiasse. 5G-vastasus, pelg postmodernismi või teaduse ees on tegelikult kõik normaalsed nähtused ning lõpuks on mugav selles hirmus istuda. Küsimus on, kui palju kahju sellised inimesed teiste riigikordade julgeolekuteenistuste suunamisel teha võivad ja kui radikaalseks parempoolsus veel minna jaksab. Uute pogrommide pinnas on kultiveerimisel.

Kes uurib vandenõuteooriaid läbi aegade, leiab sealt samad korduvad mustrid ja need ei hellita lihtinimest. Lihtinimene on lihtsameelne ja ta võib palju kurja teha. Aga teda annab päästa. Kõrgharidus, tuleviku embamine ja autoriteetsete süsteemide lagundamine annab lõpuks võimu indiviidi kätte. Meid pole indiviidideks harjutatud. Meid on treenitud lammasteks. Vabadus on hirmus asi, seal pead hakkama ise oma peaga mõtlema ja igaühel ei ole "oma tõde". Sa ei võida trofeed lihtsalt kohale ilmumise eest ning vandenõulased kriitikat ei kannata. Nad on ise lumehelbekesed, kes kapseldunud oma turvaruumi ning üritavad kaitsta end "vaenuliku maailma" eest. Lõpuks saame neid vaadata kui ideoloogilisi invaliide, kes mingi võimusüsteemi poolt selliseks kujundatud.

Kultustest väljumine on inimesele keeruline, sest tal polnud juba sinna sisenedes midagi ja talle lubati turvatunnet ja tõde. Tema viimane õlekõrs osutus petlikuks nagu kõik eelnev ja seda, et sind on ka viimasel hetkel petetud, võib olla purustav tunnistada. Samas on see hetk just hea koht spirituaalseks muundumiseks, kust väljuda fantaasiamaailmast ning astuda reaalsusse. Jah, seal ei ole sa ehk universumi naba, kuid seal on teadus ning leppimine sellega, et Suur Isa on suremas ja sina oled vabanemas.

Palju kaebusi tuleb ultraparempoolsete seast "tõemonopoli" kohta. Aga mõned asjad ongi vaieldamatud: et me kõik oleme inimesed ja nahavärv ning igasugused soodumused ei loe. Pole õigemaid ega kehvemaid inimesi. Nende uskumuste lagunemine tekitab priviligeeritud valges inimeses järske arusaamatusi, kuna privileegipimedust iseloomustab teadmatus püramiidi tipus asumisest. Kui tuleb välja, et immigrant ja põliselanik on sarnased, siis hakkab kõrgemale positsioonile asetatud inimesel hirm. Nagu mainitud, vajavad vandenõud tunnetust, nagu nad kontrolliksid olukorda. Juhuse ja kaose akseptimine on patriarhaatliku süsteemi vastand, kuid kõige pidev kontrollimine on muutnud terve Euroopa neurootiliseks ja sadistlikuks kultuuriruumiks, mis vajakski ehk enne täielikku kokkuvarisemist kapitaalremonti.

Vandenõuteoreetikuid ei saa vastu tahtmist võõrutada rassismist või harimatusest. Selgitused ja tõendid tuleb lauale panna ning kui neil tekib vaba tahe nende analüüsimiseks ja enda mõttemustrite jälgimiseks, siis võivad nad endas mitmeidki viperusi avastada. Süsteem, mis neid kontrollis, oli nende enda emotsionaalne Pavlovi koera refleks pluss haavatud ego.

Valge nahk või sünnikoht pole mingi saavutus. Saavutuseks saab liitumine inimkonnaga ning teiste tunnustamine. NIi akseptid ka ennast ning ka seda, et kuskil on inimesed, kes osalevad treeninglaagrites "Euroopa vabastamiseks juutidest ja neegritest". Laialt vaadates on ühiskond vabanemas ja osad ei taha kaasa tulla. Kuid maailm liigub edasi ja loodetavasti osutuvad antisemitism, ksenofoobia ja muud "traditsioonid" räpasteks kaltsudeks katlamaja ahjus.