"Surmatants on tegelikult väga tänane teema," tõdes Niguliste muuseumi kuraator Merike Kurisoo. "Ta on tekkinud sarnasel ajal nagu meil praegu on see eriolukorra- ja koroonaaeg."

Surmatantsud on peamiselt valminud musta surma ajal ja järel. "See ongi otseselt seotud selle 14. sajandi suure pandeemiaga. Surmatantsud ongi kõrge hiliskeskaegne fenomen. Nende eripära on see, et tekst ja pilt on alati koos."

Sama on näha ka Niguliste muuseumis oleva surmatantsu puhul. "See surmatantsu maal on väga eriline. See on kõige haruldasem ja kuulsam kunstiteos, mis meil Eestis on ja seda väga erinevatel põhjustel."

Kurisoo sõnul on tegemist väga kõrgekvaliteetse ja erilise kunstiteosega, mis on äärmiselt meisterlikult maalitud, mille tegi Bernt Notke, kes oli 15. sajandil Läänemere ruumis kõige tuntum kunstnik. "Aga see teema on vaatajaid alati köitnud, sest ta on üheaegselt hirmutav ja ligitõmbav."

See teema on ka üllatavalt ilmalik, tõdes Kurisoo. "Me tegelikult näeme seal surmatantsu inimestega. Kõigi seisuste ja esindajatega. Tal on ka surmale mõtlemise või nn memento mori alatoon. Surma ees on kõik võrdsed."

Surmatantsudele on tema sõnul iseloomulik ka see, et nad on universaalsed ja kujutavad korraga kõiki ja igaüht, kõnetades vaatajaid nii omas ajas kui ka tänases päevas.

Niguliste "Surmatantsu" väärtust pole võimalik rahas mõõta. "Me surmatants on eriline, sest ta on ainus lõuendile maalitud keskaegne surmatants, mis on tänaseni säilinud. Tegelikult võiks samamoodi küsida, kui palju maksab "Mona Lisa". Ka sellel ei ole tegelikult väärtust."

Kui praegu näeb Notke "Surmatantsu" elektrooniliselt, siis teisipäevast, 19. maist on taas avatud ka Eesti kunstimuuseumi majad, sealhulgas ka Niguliste muuseum.