Jürgen Rooste kaheksa põhimõttelist tõeküsimust. 7) Psühho. Miks me oleme katki ja kuritahtlikud? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jürgen Rooste
Jürgen Rooste Autor/allikas: Maria Esko

Jürgen Rooste kirjutab ERR-i kultuuriportaalis artiklisarja, kus räägib asjad ära, nagu nad on. Seitsmendas peatükis arutab Rooste psühhiaatri abi üle.

Ma tasapisi koguaeg kuulen noorte enesetappudest või katsetest, meil on üldine ajakirjandusekardin ka selle teema kohal, mõne üksiku erandiga. Nüüd siis on õhus lastepsühhiaatrid ja nende lubamise teema – kas alla 18-aastane võiks või peaks säält abi leidma?

No, mul ei ole midagi öelda – muidugi peaks, kõike ei saa isade-emadega rääkida, kõik emad-isad pole kained, mõnedki neist kuuluvad ususektidesse, mis taunivad arstiabi jne. Fake News'i parim näide oli selles, kuidas üritati inimlikku teemat siduda soovahetusega: keegi ei saagi vahetada sugu psühhiaatri juures alla 18-aastaselt ega poleks ka ühegi arsti huvides soovitada, et see nii läheks! Aga võltsmeedia küttis seda teemat kõvasti.

Küll aga oli veelgi küsitavam, miks kutsuti Riigikogusse asja üle arutlema katoliiklaste esindaja, sest me teame, et praeguse tabamisvõimega on pedofiilid ca viis protsenti katoliiklikest preestritest vähemasti USA-s ja Poolas (Itaalias on ka suur häda), s.t: ma tahaks täpselt teada, millist võimalikku nõu saab katoliku kiriku liige Eesti riigile ses asja pakkuda, kui me teame, et kõige rohkem pedofiile leiab just katoliku kirikust, skautmasterite ja treenerite hulgast (kõik konservatiivsed süsteemid!): ses mõttes, et homoklubist ei saa kunagi nii palju (või üldse) pedofiile tabada kui konservatiivsetest pereorganisatsioonidest (pedofiilid pole lollid?).

Üldse on kummaline, et Eestis muretsetakse selle üle, et järsku laps võib saada psühhiaatrilt tuge alla 18-aastaselt, aga kellelgi ei pilgu silm pääs, et meist igaüks võib magada karistamatult iga 14-aastase lapsega, poisi või tüdrukuga. Küll aga on paha, et tal on pärast psühhiaatri tuge vaja vanemate teadmata? Sest äkki ta vahetab sugu peale esimest kogemust, eks...

Ühesõnaga: kui Varro Vooglaid oli komisjoni ees kui katoliiklane, kes teab, kuidas nende kiriku nii paljude ahistamisjuhtude ohvrid pärast on abi saama pidanud, siis olen ma päri; nende asutusel on maailmas kõige suurem teadmine pedofiiliast ja selle varjamisest üldse. See oleks laste ravile oluline alusmaterjal: kuidas rääkida asjadest, millest kogukond ei taha, et räägitaks? Kuidas tulla välja ohvrirollist, kui vanemad ja kirikuõpetaja ei luba jne. Kui Vooglaid oli tunnistajaks selles osas, siis annan talle au ja tunnustan ta tegevust.

Kui ta kuidagi üritas aga noorte võimalusi ausalt asjadest rääkida kinni mätsida (varjata oma organisatsioonis esinevaid puuduseid), siis: miks üldse keegi arvas, et maailma suurimast-tuntuimast pedofiiliajuhtumitega organisatsioonist peaks kutsuma esindaja arutama, kas Eesti lapsed tohivad minna psühhiaatri juurde vanemate eest teadmata, kui me ühiskonnas oleme juba kokku leppinud, et 14-aastaselt võivad nad magada kellega tahes!? Aga rääkida, ei tohi, abi otsida ei tohi... Eesti on teismeliste enesetappude edetabelis olnud top 10-s, kui kaua?

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: