"Iga ühiskond seab oma sihte ise ja see muudatus puudutab inglisekeelset filmi põhikategoorias ja rahvuskeelseid teiste kultuuride filme see ei puuduta," ütles Lukas ERR-ile.

"Oscari nominatsiooni süsteemiga seoses ei saa ju ette kirjutada rahvastele ja riikidele, kuidas nad filme väntavad, lihtsalt küsimus on selles, kas nad saavad nimetatud, aga praegu ei puuduta see teisi filme, kui ainult inglise keelseid. Järelikult meie ei pea sellele mõtlema," lisas Lukas.

Lukase sõnul on vähemusrühmi arvestatud erinevates filmides ka senimaani, aga nüüd on püstitatud küsimus, kas seda on tehtud piisavalt.

"Aga meie jaoks see ju mingi probleem ei ole. Näiteks naisi tuli filmindust õppima sel aastal rohkem kui mehi ja ka rolli jaotustes on minu meelest küllaltki võrdne jaotus," lausus Lukas.

"Eesti filmil on ikkagi peamine loomingu küpsus, huvitavad süžeed ja niimoodi tuleks ka edasi minna. Peamine suund on ikkagi teha mitmekesist ja huvitavat filmiloomingut, mis paeluks publikut ja viiks seda kultuuri edasi. Mõtestaks vajalikke nõrkus- ja tugevuspunkte ühiskonnas ja oleks osa ühiskonnast ja rikastaks meid. Ja seda Eesti film teeb. Mina praegu ei näe selle Oscari põhikategooria nominatsiooni tingimuste muutmisega seoses meie filmikunstile küll mingit ei strateegilist ega ka igapäevast mõju," kommenteeris Lukas.

Filmiakadeemia muutis parima filmi Oscarile kvalifitseerumise nõudeid, et pöörata tähelepanu vähese mitmekesisuse ja esindatuse probleemile. See tähendab, et parima filmi Oscarile kandideerimiseks peab edaspidi filmi tegemise protsessi olema kaasatud inimesi erinevatest rühmadest – seda nii näitlejate kui ka taustajõudude seas.