Margus Voolpriit: Wolfredti uut materjali on nimetatud isegi post-metaliks
Ansambel Wolfredt andis plaadifirma Moment Of Collapse alt välja oma kolmanda albumi "Tides". Tõnu Karjatse tegi intervjuu bändi juhtfiguuri Margus Voolpriiduga.
Võrreldes Wolfredti eelmiste albumitega on plaadil "Tides" vähem elektroonikat. Kas te otsite ikka veel oma sound'i?
Eks peab otsima ikka lõpuni välja, nii kaua kui jaksad. Me tegime seda albumit algusest peale teistmoodi ehk koos bändiga, mis tingis ka selle, et ise pidi vähem panustada ning elektroonikat tuli ka sellevõrra vähem.
Kas nüüd on selline koosseis, mis võib mõneks ajaks jääda? Või see võib veel muutuda?
Praegu tundub küll, et klapib väga hästi. See on väga hea koosseis, ma arvan, et nii jääb.
Kas te defineerite end post-rockina või pole see määrav?
Iga albumiga lähme rohkem post-rocki poole, selle plaadi kohta on öeldud isegi, et see on post-metal, kuigi ma ise ei arve veel nii. Raskem post-rock võib öelda.
Kas te panete ka nende kompositsioonide pikkuse kuidagi paika või nad tekivad improvisatsiooni korras?
Mulle meeldib, kui on mingi asi rohkem korduv ja see paneb ka loo pikkuse paika. Lühemaks ei tahaks kusagilt teha, siis ta ei mõju enam nii.
Plaadi kontseptsioon on ka täitsa olemas ehk "Tides", tõusud ja mõõnad, seal on isegi oma struktuur täheldatav. Ei olnud siis lihtsalt nii, et on ports lugusid ja paneme selle kuidagiviisi albumile?
Tegelikult olid ikkagi lood enne kui nende pealkirjad ja plaadi nimi. Albumi nimi sai tegelikult alguse väga veidrast asjast, nimelt ühe loo ma kirjutasin pilliga, mille häälestus on e-e-b-b-e-e, selle loo nimeks sai "The Ebb" ning selle häälestusest tuli plaadi nimi ning kontseptsioon.
Ülejäänud kirjutasid tagantjärgi?
Tegelikult oli veega seotud asju varem ka, kui nüüd mõtlema hakata, näiteks "Walrus Song". Võib-olla oli ikkagi vee teema siis sees...
Kui palju teised bändiliikmed said iga loo juures panustada? Või tegid sa ise kõik ära?
Ei-ei, meelega ei teinud ära, tahtsingi, et nad panustaksid. Mingite asjade puhul kindlasti lugu ise dikteeris või loo sündimise juures tuli mingi käik, siis ma selle palusin kellelgi mängida, aga muidu kõik mõtlesid ise välja. See on ikkagi koostöös tehtud plaat.
Eelmise plaadiga on neli aastat vahel, seega võttis ikkagi aega?
Natukene võttis aega kirjutamine, aga rohkem aega võttis välja andmine. Tegelikult album oli valmis juba eelmise aasta lõpus, aga siis maailm pani oma tingimused peale, plaadifirmad ei andnud asju välja. Kõik oli ooteseisundil.
Selle plaadifirma alla võite nüüd kindlalt jääda?
Nendega on räägitud küll, et võime jääda.
On mingeid plaane ka, kuidas seda uut plaati laiemalt turustada?
Seepärast me uut plaadifirmat ka otsisime, et saaks kontakte, mida endal ei ole ning plaat jõuaks kaugemale. Mulle tundub juba salvestamise ajal, et see väärib kuhugi jõudmist. Eestis pole plaadifirmat, kellel oleks selliseid kontakte.
Toimetaja: Kaspar Viilup