Valner Valme: ketas pöörleb ja lint sahiseb
Kiratsev kontserdielu tõstab füüsiliste plaatide ja albumiformaadi tähtsust, ütleb Valner Valme raadiouudiste kultuurikommentaaris ja toob näiteid Eesti artistide värsketest plaatidest, mis maailmas tähelepanu äratanud.
Enne teatud jama räägiti muusikatööstuses juba mitu aastat süvenevast suunast: plaadimüügi kahanedes sai artistidele järjest tähtsamaks anda kontserte, sest sealt tuli ka põhiline raha.
Räägiti ka voogedastuse võidukäigust ja aegajalt on juba viisteist aastat imbunud uudiseid sellest, et vinüül on tagasi, vinüül kasvab ja vinüül on taas uus keskteeformaat.
Viimastel aastatel on olnud märke ka kasseti naasmisest ning umbes viimase aasta jooksul on öeldud välja, et CD on tagasi või tuleb tagasi.
Oli aga selge, et see kõik oli ornamentika, kõik need formaadid on ilusad asjad, aga enamus inimesi ikkagi striimib ja sealtkaudu saavad artistid vaid kopikaid.
Samas kui plaadimüük, olgu siis vinüül või CD või lausa kassett, on ainult pühendunud melomaanidele, järelikult ei piisa sellest artistidele äraelamiseks.
Olen kontsertidel juba ammu märganud, et inimesed hüplevad ekstaatiliselt lava ees, aga ei lähe pärast lava kõrvalt sellesama esineja plaate ostma. Ehk ei mahu plaat kontserdipileti kõrval eelarvesse, aga teisest letist ostetud õlu mahub, ja võibolla on plaat juba enne olemas, ega ei tea, aga silma on torganud. Ja kui, siis ostetakse pigem artisti T-särk.
Vahepeal lavaelu takerdus ning näiteks Ameerikas on plaadimüük kasvanud. Nüüd on kontserdid justkui tagasi, aga tegelikult maailmas see eluala kas seisab või kiratseb, sõltuvalt riigist. Eestis korraldatakse kontserte ja festivale, ent ilma välisartistideta, kes ei reisi.
Neil muusikahuvilistel, kel sissetulek säilinud, jääb kontserdipileti raha alles - kuigi see on illusioon, raha ei jää kunagi alles. Igal juhul on inimestel võimalus ja huvi plaate osta, mida näitab ka taas hoogustunud järelturg, Eestis näiteks Plaadituru-nimeline ettevõtmine.
Nendes tingimustes on ainult hea meel mitmete Eesti artistide võidukäigu üle haiges maailmas. Vaid paar näidet moodsama popmuusika poolelt.
Mart Avi tuleva albumi "Vega Never Sets" arvustamise vastu on huvi tundnud mitu kaalukamat rahvusvahelist väljaannet, singleid "Spark/ Soul ReaVer" on maininud ja kiitnud juba Mojo, Crack, Louder Than War, Mixmag, BBC6, Saksa Rolling Stone ja Simon Reynolds.
Holy Motorsi uus album "Horse" ilmub 16. oktoobril New Yorki firmast Wharf Cat, kust ilmus kahe aasta eest ka nende avaplaat "Slow Sundown" ning mis sai ohtralt tunnustavat tagasisidet maailma juhtivatelt muusikaportaalidelt nagu näiteks Stereogum ja Pitchfork.
Maarja Nuudil tuli läinud nädalal välja album koos Los Angelese eksperimentaalmuusik Sun Araw'ga: "Fantasias For Violin & Guitar", produtseerinud on selle mainekas Tapes. Maarja Nuudi varasemad neofolgi plaadid on saanud kajastust ajakirjades nagu Mojo ja Uncut.
Juba kümmekond aastat maailmas tähelepanu äratanud Maria Minerva uus plaat "Soft Power" tuli taas välja maailma ühest mõjukamast elektroonikaplaadifirmast 100 % Silk. Ja nii edasi.
Vaimse tervise huvides on mitte sulgeda end ära, vaid käia kinos ja kunstinäitustel, kontsertidel ja teatris ning lugeda ka muud peale koroonanumbrite. Aga ikkagi on lahe, et salvestatud muusika jõuab üksikutest lugudest albumiteni ning albumid on muutunud kuulajate koduses interjööris ja kultuurielus üldse jälle tähtsamaks kui nad veel hiljuti olid.