Uuring: filmiharidust pakub alla ühe protsendi Eesti koolidest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kino Sõprus
Kino Sõprus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti filmi instituudi filmikirjaoskuse uuring näitab, et Eestis on suur vajadus filmiõppe järele varajases eas. Kinoliidu ja EFI juhid kinnitasid, et kuigi lapsed on ümbritsetud visuaalsetest mõjutajatest, pole neid õpetatud pildikeelt mõistma.

Eesti Filmi Instituudis valminud uuring "Filmihariduse lähtekoht Eestis" tõi esile, et kui 80% lastest ja noortest veedab internetis aega just videoid vaadates, siis sellekohast haridust pakub praegu Eesti koolidest 0,83%. 

Uuringu andmed on kogutud 2018/2019 õppeaastal, mil Eesti üldhariduskoolide nimekirjas oli 151 164 õpilast, filmi- või videoalaseid aineid õppis neist omakorda 1455, mida on vähem kui üks protsent. Seejuures õpiti filmindusega seotud aineid vaid kolme kooli põhikooliastmes.

EFI kirjaoskuse projektijuht, filmirežissöör ja -produtsent Mikk Rand tõdes, et praeguses olukorras polekski võimalik lastele maast-madalast filmiharidust pakkuda, sest selleks ei jagu inimesi ega erialast pädevust. "Eesti filmi instituut on viimased kolm aastat koos Euroopa kolleegidega välja töötanud nii teoreetilised kui praktilised töövõtted filmi kasutamiseks hariduses, mida me vajame, on kohalik tugev kompetentsikeskus," selgitas ta ja tõi välja, et see keskus peaks pakkuma filmialaseid koolitusi õpetajatele, aitama välja töötada riikliku õppekavaga lõimitud filmihariduse ainekava ja näitama lastele ja noortele kommertskino ja videoplatvormide toodangu kõrvale sisukaid filmiprogramme.

"Audiovisuaalsete teoste mõistmiseks ja mõtestamiseks vajalik vundament luuakse juba varases nooruses ja sellega tegelemine on ühiskonna vastutus," ütles Kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas ja lisas, et kui tahame, et noorsugu väärtustaks meie kultuuri ja keelt, analüüsiks, mõtleks ja teeks häid valikuid, peab varakult tegelema audiovisuaalse kirjaoskuse arendamisega. "Samuti on üldhariduses ja mitteformaalses õppes üha rohkem vaja uusi kaasaegseid digitaalseid ja interaktiivseid õppematerjale, mis arvestaks eelmainitud meediumite kasvava osatähtsusega igapäevaelus."

Sel sügisel esitas Eesti Kinoliit koos Eesti filmivaldkonna esindajatega taotluse Eesti Kultuurkapitali üleriigiliselt tähtsate ehitiste ideekonkursile. "Soovime riigi toel rajada Tallinna vanalinnas asuvasse Kinomajja mitmeostarbelise filmikeskuse," kinnitab omalt poolt Kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas. 

Kultuurkapitali toetusega saaks 2023. aastaks rajada praeguse Kinomaja ruumidese filmikeskuse, kus asuks kaks eri suuruses kinosaali filmihariduskeskus ja laste filmistuudio. EFI juht Edith Sepp kinnitas, et Filmikeskus ei ole pelgalt Tallinna koolidele mõeldud ettevõtmine. "Me tahame koostöös maakondlike kultuurikeskustega pakkuda üle Eesti filmi- ja haridusprogramme. Eesti Filmi Instituudi filmikirjaoskuse uuring näitab, et praegu on õpilastel võimalus õppida filmiga seotud aineid väga erinevad. Kui Tallinnas ja Harjumaal pakkus seisuga 2018/2019 õppeaasta mingit sorti filmiõpet 23 kooli, siis Hiiumaal ja Pärnumaal vaid 1, Saaremaal polnud uuringu koostamise ajal aga ühtegi filmiaineid pakkuvat üldhariduskooli," lisas Sepp.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: