Repliik. Sünnipäevaüllatus Endlas
23. oktoobril tähistas Endla teater nii oma 109. aastapäeva kui uue lavastuse sündi. Ilmavalgust nägi Kaili Viidase maagilis-realistlik "Abort" – lavastus, millesarnast olen Endla repertuaari igatsenud.
Uuslavastus
"Abort"
Lavastaja: Kaili Viidas
Autor: Richard Brautigan
Tõlkija: Juhan Habicht
Dramatiseerija: Ott Kilusk
Kunstnik: Arthur Arula
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Helikujundaja: Lauri Kaldoja
Videokujundaja: Argo Valdmaa
Näitlejad: Nils Mattias Steinberg, Jane Napp, Ago Anderson, Carmen Mikiver, Sten Karpov.
Esietendus 23. oktoobril Endla teatri Küünis.
Viidase lavastus on maitsekalt hulljulge, üllatab meeldivate jaburustega süžees, stsenograafias ja rollilahendustes. Isegi Endla trupi raudvara (Ago Anderson, Carmen Mikiver, Sten Karpov) näitab end uuest tahust, rääkimata noortest peaosalistest Jane Napist ja Nils Mattias Steinbergist.
Ehkki Viidas pole varemgi oma töödes teatavat totrust peljanud, tundub tema absurditaju siin eriti õigele (ja vajalikule) pinnasele langevat. Lavastuse pingevaba veiderdamine toob hingamisruumi teemasse, mis puhtal kujul pingetest lausa lühisesse jookseks. Richard Brautigani kirjutatud "Abort" ju pealkirjaga kedagi ei peta – loo keskne sündmus ongi abort.
Lavastaja sõnul ei ole "Abort" küll poliitiline, kuid poliitilisest kontekstist, kuhu teose esietendus langes, ei saa ometi mööda vaadata. Vähe sellest, et perekonnateemad taas Toompeal keevad, jõuti ühes lähiriigis päev enne esietendust pea täieliku abordikeelu kehtestamiseni. Kuigi lavastuses tõesti loosungeid ei kõla, peitub seisukohavõtt juba materjali lavaletoomises endas.
"Abordi" järjepidev ogarus, mis ka mõjuka idee teenistuses töötab, kulub sestap Endla repertuaari igati ära. Kuivõrd varem nähtud veiderdamised Pärnu teatri laval on miks-küsimuse tugevalt õhku jätnud, paistab Viidase lavastus päriselt jõudvat eesmärgini, mida ammu seati. Nõnda mõjubki "Abort" värskelt, isegi ebaendlalikult. Ja selle eest aitäh.
Toimetaja: Valner Valme