"Mephistophelese" lugu sai alguse mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maailma vanimas hotellis.

Vainokivi meenutas, et oli teelauas Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui too ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda.

"Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas, kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda," lisas ta.

"Olles oma valgustava sõimu lõpetanud, leebus ta ja ütles, "Manfred sa pead minust filmi tegema." Vainokivi keeldus. "Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha." Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise.

"See film on revanšš kõikide kibedate sõnade eest, mida ma enda aadressil kuulama olen pidanud, või nagu Goethe "Faustis" kirjutab, "ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.""

Linnar Priimägi ütles filmi näinuna, et ta sai filmi vaadates naerda iseenda üle ja nutta muusika pärast.