Kalkun tunnistas, et kontsert ilma ühises füüsilises ruumis viibiva publikuga on saanud uueks normaalsuseks ja aasta muusiku kontsert kolmapäeval ei olnud tema esimene seesugune, vahendatud kontsert.

"Eelmine aasta oli endalegi üllatuslikult üsna tegus ja põnev aasta. Sai olla omapead rohkem ja omas kodus nagu me kõik. Sealt rulluski lahti idee "Õunaaia albumist" ja kõik muu järgnes sellele. See album sündiski sellest erilisest, ebatavalisest ja veidrast kevadest, mis meil oli korraga aega iseendale."

Ta märkis, et muusikute põhitegevus oli sel ajal järjest kalendrist planeeritud kontsertide mahatõmbamine. "Omamoodi on see vabastav tunne, sest hakkad mõtlema, et võib-olla on seda kõike natuke liiga palju."

Kalkun rääkis, et kontsertide andmine erinevates maades, kultuurides ja keelteruumides on olnud omaette rännak katsetada piire ja tõestada enda jaoks, et muusika on universaalne keel.

"Eks ma väliskontsertidel püüan pisut tõlkida seda maailma, kust ma tulen, sest paljude jaoks on see täiesti tundmatu. Loomulikult eesti, ammugi võru keel