1980. aastatel, kui Põllmaa ise laps oli, olid kaubandusvõrgus saadaval ainult Salvo klotsid või muud legode plastkoopiad. "Need Salvo omad olid ka põhimõtteliselt kandilised klotsid, aga sai katust, aknaid ja uksi teha. Autot või midagi huvitavamat teha ei saanud."

Päris legosid nägi ta klassivenna juures, kellel oli Saksamaal sugulane, kes talle neid saatis. "Seal ma nägin selliseid asju esimest korda. Neid sai ainult külas käies proovida."

Legode juurde jõudis Põllmaa laste kaudu. "Kõigepealt ostsime neile ning siis hakkas kuidagi endale külge."

Ta märkis, et kuna temal lapsepõlves legosid ei olnud, on tema suhe legodega ka teistsugune kui neil, kelle lapsepõlv jääb 90. aastatesse ja kes juba lapsepõlves said midagi kätte.

"Nemad juba vaatavad asju, mida vanemad mulle ei ostnud või ei saanud endale lubada. Nendel on nostalgiafaktor, aga mina jõudsin ikka keskea ligi selle asja juurde. See huvi on seotud rohkem ürituste ja tehniliste aspektidega."

Kuigi Põllmaa püüdis abikaasaga esialgu laste jaoks legodega mängimist ise kaasa lüües lihtsalt huvitamaks teha, viis see lõpuks selleni, et ta hakkas ühel hetkel legosid ka koguma.

"Osta.ee kaudu ostsin omale esimesed figuurid," meenutas ta. "Hakkasin koguma Star Warsi minifiguure, mul on nüüdseks neid päris suur kogu – üle üheksasaja. Minifiguure on kokku ligi kolm tuhat." Praeguseks on ta hobi laienenud.

"Ma olen hakanud ka ise ehitama ja kuna mul on üsna suur roll Eesti legoürituste vedamisel, siis ma näen nii palju erinevaid asju, mis võiksid toredad olla ning oleksid üritustel lastele huvitavad ning aitaksid muuta üritusi mitmekülgsemaks."

Ei mängi legodega

Legoüritusi hakkaski Põllmaa tegema laste pärast. Esimese tegi ta oma laste koolis, nüüd on need kasvanud üle-eestilisteks.

Ta selgitas, et sageli laovad lapsed – eriti, kui nad on väikesed, 3–4-aastased – lihtsalt klotse üksteise peale ja ehitavad torne jm sarnaseid asju. Nad tahtsid abikaasaga aga lastele näidata, kuidas saaks ehitada paremini ja nii, et asi püsiks paremini koos.

"Mu 14-aastane poeg on tänaseks ka ise päris hea ehitaja. Praegu ta küll kooli kõrvalt väga palju ei ehita, aga ta ehitab üsna hästi, peaaegu nagu täiskasvanud legohuvilised."

Kui lapsi huvitavad komplektid, siis täiskasvanuid huvitab eelkõige omalooming, detailsus ja võimalus jutustada lugu, selgitas Põllmaa. "See komplektiväline maailm on iseenesest päris põnev."

Lego on tema sõnul üks mitmekülgsemaid mänguasju, mis üldse kunagi turul on olnud ja ilmselt ka selle pikaealisuse põhjus. "Legoklotsidest on võimalik ehitada kõike alates väga lihtsatest ehitistest kuni robootikaasjadeni välja."

Samal põhjusel ei kutsu täiskasvanud fännid legosid ka tegelikult mänguasjadeks. Tal on klubikaaslasi, kes nimetavad Lego pigem ülikeeruliseks plastelementide süsteemiks.

"Me ei mängi legodega. Sageli öeldakse, et "mida te nende mänguasjadega seal teete". Me ei mängi, me loome asju. Me ei sõida autodega kuskil nurgas ega tee autohäält," selgitas Põllmaa.

Paljud häbenevad oma hobi

Ta tunnistas, et paljud ka häbenevad seda hobi ja nn salafänne on päris palju, kuna täiskasvanueas legodega tegelemist teatud mõttes naeruvääristatakse.

"Kuna see on ka suhteliselt kallis hobi, siis inimestel on raske aru saada, miks üks täiskasvanu matab tuhandeid eurosid mingitesse plastjuppidesse. Üritustel tuleb inimesi ikka nuiata käima."

Klubisse kuulub üle kahekümne inimese, üritustel osaleb aktiivselt 5–10 inimest. Aktiivselt tegelevad nende kokkupanemisega kuni viis inimest. "Teised oma nägu eriti näidata ei taha. Seal on ikkagi üsna palju passimist, inimestega suhtlemist ja see kõigile ei meeldi."

Ta lisas, et mõned häbenevad oma hobi päris tõsiselt. "Nende põhjendus on, et see on minu jaoks ja miks ma pean seda teistele näitama." Osalt samal põhjusel pole EstLUG-i kuuluvad legohuvilised kindlad, et neil on ka Eesti kõige suuremad kollektsioonid või nad on kõige suuremad fännid.

"Me oleme lihtsalt sattunud asja vedama. Liigub igasuguseid kuulujutte, et tegelikkuses on olemas ka suuremaid fänne, aga nad on kuskil peidus."

Maailmamastaabis on Eesti täiskasvanud legofännide liikumine ikkagi suhteliselt lapsekingades, tõdes ta. "Me oleme olnud nii tublid, et astume lätlastele ja leedulastele tublisti kandadele, kuigi nende kogukonnad on suuremad. Lätlased on meid vähemalt kiitnud, et meie üritused on nende meelest huvitavamad, kuigi nendel on suurem auditoorium."

Selleks, et omale järelekasvu tekitada, on EstLUG lisaks täiskasvanud legofännidele ehk AFOL-itele (inglise keeles adult fan of Lego) võtnud kampa ka noori legofänne ehk TFOL-eid (inglise keeles teenage fan of Lego), aga jätkavad ka uute täiskasvanute otsimist.

"Meil on alati plakat väljas, et lööge kampa. Eks vaikselt tiksub neid juurde ka, aga see ei ole päris nii, et tegijad tahaks väga tulla," tunnistas Põllmaa.

EstLUG-i teine klubiliige Nikolai Mordan märkis, et tema pole oma hobi pärast kunagi häbi tundnud, sest see on hobi nagu iga teine. Samas mõistab ta anonüümseks jääda soovivaid legohuvilisi.

"Sageli on nii, et me teame, et inimestel on kogunenud huvitavad kollektsioonid või nad teatavad meile neist ise, aga kui kutsuda neid üritustele, siis vastus on pigem eitav. Ma muidugi ei küsi, et miks. Kui inimene ei soovi, siis ei soovi."

Lego kui ehitusmaterjal

Mordan ise jõudis legode juurde lapseeas, 90. aastatel ja erinevalt Põllmaast sai tema Eestist kohapealt legosid osta. Ta mäletab isegi Vanalinnas olnud legoteemalist kauplust.

"Kindlasti ei olnud Lego midagi, mida sai osta iga kuu, neid sai sünnipäeva- või jõulukingiks. Lapsepõlves oli see kollektsioon suhteliselt väike ja temaatiline. Olid ainult linna asjad, mitte piraadid või kosmos."

Seejärel unustas ta legod ligi viieteistkümneks aastaks, kuni 30. aastates tekkis rohkem vaba raha. Kuna Lego kõrval huvitas teda ka Star Wars, sai kogu alguse just Lego Star Warsi sarjast.

Samas on Mordani jaoks see Lego kui ehitusmaterjal, mis teda köidab – sul on suur valik klotse, millest ehitada ükskõik mida. Kõik mudelid on lõpuks võimalik klotsideks lahti võtta ja luua neist midagi muud.

"Lego teeb rohkem ikka mänguasju. Need ei ole detailsed, vaid rohkem selleks, et laps saaks nendega mängida ja mingid osad ära ei kukuks. Kui ehitada aga mudeleid, saab ehitada asjad palju suurema detailsusega."

Kui inimene midagi ise legodest ehitab, on kaks varianti. Üks on ehitada mudel olemasolevast asjast – võtta ette maja, auto vm ja ehitada nii detailne koopia kui võimalik. Teine võimalus on ehitada kunstiobjekt. Mordan on ise ehitanud rohkem koopiamudeleid. Koopia ei pruugi olla mudel päriselu objektist, vaid näiteks filmist.

"Filmidest on võtta palju erinevaid asju. Lego ise teeb ainult mõned mänguasjadena ära, teised saab ehitada ise, kui on ideid." Viimati ehitas Mordan näiteks Disney+ sarjast "The Mandalorian" tuttava kosmoselaeva Razor Crest.

Kuigi Lego andis kosmoselaevast välja oma versiooni, polnud selle proportsioonid ega mastaap Mordani sõnul õiged. "See laev on minifiguuriga võrreldes liiga väike. See peab olema 2,5 korda suurem ning sellel peab olema sees ja väljas palju rohkem detaile."

Praegu tegelevad nad EstLUG-is ka palju linnade ehitamisega, mis meeldis Mordanile juba lapsepõlves. "Lapsepõlves oli alati ideid, mida ehitada, aga siis ei olnud nii palju klotse, et midagi suurt luua."

Ehitamisel on Mordanil Põllmaale sarnaselt oluline just esteetiline külg. "Ma tean, et on inimesi, kellele on tähtis, et kõik liiguks ja oleks tehniliselt korrektne. Mulle endale on olulisem, et see näeks ilus välja."

Põllmaa sõnul ehitavad Lego ehitajad väga erinevalt – on inimesi, kes alustavad programmist, sest see ei eelda suuri kulusid. "See on odavam ja selle järgi ostetakse pärast poest klotsid kokku ja tehakse midagi valmis," rääkis Põllmaa, kuid lisas, et üsna tihti meeldib inimestele ehitada siiski kohe alguses päris klotsidega.

"See tähendab, et sul on tuba või toanurk, kus on pidevalt mingid klotsid laiali. Üldiselt on see hobi perele üsna koormav. Eriti kui abikaasa sellega väga kaasa ei tule, on palju tõestamist ja vaidlemist, miks sul need asjad siin laiali peavad olema, aga muudmoodi lihtsalt ei saa."

Lego peale ta astunud ei ole, sest klotsid tal siiski niisama põrandal ei vedele.

"Vahel, kui ma olen midagi ostnud ja sorteerin, siis korraks on need laiali. Mul on need ikkagi sahtlites korralikult sorteeritult. Kui aga käib ehitamine, siis paraku käib ka segadus ikkagi asjaga kaasas, sest on hea, kui maas on õhuke kiht klotse, kui mul on midagi vaja leida."

Fookuses täiskasvanud

Lego on hiljuti ära tabanud, et neil on võimalik laieneda ka täiskasvanute hulgas ja hakanud tootma nn täiskasvanute komplekte, millega konkreetselt midagi teha ei saa – need saabki panna riiuli peale ja neid vaadata.

Põllmaa märkis, et ilmselt on hakanud Legol varasem põhisihtgrupp, 8–12-aastased, kuidagi käest ära kaduma. "Minu juurde on tulnud ka inimesi, kes on öelnud, et laps on legodest välja kasvanud. Ma olen siis küsinud, et kui vana ta on. "7-aastane, varsti saab kaheksa". Mis mõttes välja kasvanud?"

Põllmaa tõdes, et nende puhul, kellel on legode vastu huvi, on see huvi reeglina väga kirglik. Samas on ka lapsi, kelle jaoks legod on lihtsalt "mingid klotsid".

"Järelturul on kuulutustes näha, et müüakse komplekti, kus laps on esimese kotitäie kokku pannud ja siis pole edasi viitsinud. Ilmselgelt see laps ei ole siis sihtgrupp. Kõik asjad ei saagi kõigile meeldida."

Laste huvi ongi keeruline hoida, tõdes Põllmaa. Videomängude tuleku aeg oli Lego esimene suurem kukkumine ja tol ajal täiskasvanud fännid tõidki Lego mõõnast välja, rääkis ta.

Lego väidab oma 2020. aasta Play Welli aruandes, et seitse täiskasvanut kümnest leiavad, et legodega mängimine aitab neil lõõgastuda või laiemalt stressi leevendada.

"Kuid COVID-19 ajal see number tegelikult tõusis, nii et see on umbes 81 protsenti. Teine huvitav leid oli see, et täiskasvanud olid tõenäolisemad pöörduma mittedigitaalsete tegevuste juurde, nagu puslede kokkupanemine või legoklotsidest ehitamine," rääkis Lego sihtrühmade strateeg Genevieve Cruz.

Lego Ideas'i ja Lego Art'i disainiosakonna loovjuht Samuel Liltorp Johnson rääkis ERR-ile, et täiskasvanutele mõeldud legokomplektide puhul pole oluline ainult see valmis ehitada, et sul oleks mänguasi, millega mängida. Lego tahab keskenduda kogemusele, mida täiskasvanu ehitades saab.

"See võib olla pöörane ehitustehnika, mida nad ei ole kunagi varem näinud, või pöörane kogus värve, millest sa ehitad lõpuks kokku mosaiikportree," kirjeldas Johnson. Täiskasvanutele mõeldud legokomplektide puhul on asi väljakutses ja võimekuses see väljakutse ületada.

See on Johnsoni sõnul nende põhifookus lisaks sellele, et komplekt oleks ka eksponeerimist väärt – et rõõmu ei pakuks mitte ainult selle ehitamine, vaid inimene tahaks sellele leida oma kodus ka oma koha.

Lego Star Warsi disainer César Carvalhosa Soares rääkis ERR-ile, et nende tootesarja täiskasvanutele mõeldud komplektid on mõeldud reeglina Star Warsi vanemale auditooriumile.

"Mida vanem on auditoorium, seda tugevam on side originaal- või järjetriloogiaga. Nii et me üritame pakkuda nende filmidega seotut," sõnas Soares.

Teine Lego Star Warsi disainer Niels Mølgård Frederiksen lisas, et sageli on nende komplektide puhul tegemist nostalgia või nende stseenide või mälestuste uuesti läbi elamisega.

"Ma ei taha öelda, et täiskasvanutele ei meeldi uued Star Warsi filmid, vaid see, et vanemad, klassikalisemad on seotud emotsioonide ja nostalgiliste tunnetega ning see on põhimõtteliselt see, mida me nende toodetega teha tahame."

Selleks, et täiskasvanutele mõeldud legokomplekt oleks üheaegselt väljakutse ja lõbus, on neil mudeli väljatöötamisse saatmiseks olemas eraldi ekspert, samuti on neil paigas mudeli koodeks ning tootearendusetapis liitub nendega ehitusjuhendi ekspert.

Ehitusjuhendi järgi ehitamine tähendab tegelikult ehitamist disaineri jutu järgi, kes räägib meeskonnaliikmetele, milline tema kujutluse järgi ehitusjuhend olema peab.

"Nii et tegelikult ehitame me disainerina mälu järgi, ehitame midagi nt 4000 klotsist ja ehitusjuhiste ekspert juhendab meid, mida pole võimalik ehitusjuhistes kujutada ja küsib, kas seda saaks natuke muuta, et see oleks saavutatav ja äratuntav," selgitas Johnson.

Samal põhjusel näeb legokomplektide sees vahel ka väga erksaid värve. "Me üritame teha paber- või digijuhistes orienteerumise lihtsaks, nii et sa saaksid aru, mis läheb kuhu ja millal."

Palju totakaid teste

Selleks, et üks komplekt oleks täiskasvanutele ehitamiseks sobiv, peab see vastama üsna paljudele kriteeriumidele. Mõned neist kehtivad kõigile legokomplektidele, olgu need mõeldud beebidele või täiskasvanutele. Näiteks stabiilsus.

"Kui sa mängid millegagi või käsitsed midagi, siis sa ei taha, et see sul käes koost laguneks. Nii et küsimus on, kuidas teha nii, et see püsib koos. Kui sa presenteerid seda pikema aja jooksul, siis see peab ka koos püsima." Seepärast testib ka Lego disainimeeskond väga palju.

"Meil on näiteks kuumustest, mis näitab, kuidas LEGO võib vananeda, kui sa jätad selle pikemaks ajaks aknalauale," kirjeldas Johnson.

Komplekte, mis on tulnud turult eemaldada, on olnud väga vähe ja need juhud pole tema sõnul olnud seotud kvaliteediprobleemidega, sest nad testivad palju ja näevad vaeva, et kinni püüda kõikvõimalikud probleemid, mis kellegi kodus juhtuda võivad, enne kui see komplekt maailmani jõuab.

"Lapsed tulevad kontorisse, proovivad meie mänguasju ja mängivad nendega. Kui meil on kontoris täiskasvanud, siis ei suuda nad ikkagi käsi neist eemale hoida. Nii et toimub palju käed-küljes arendustööd, kus inimesed üritavad suure sõidukiga ringi sõita või loobivad seda," selgitas Johnson.

"Ma mäletan ühe Lego Technicu mootorratta ülevaatust ühe mudelijuhiga mõned aastad tagasi, kus üks tüüp lihtsalt võttis selle mudeli, viskas selle üle oma pea ning vaatas, kuidas see tema selja taga maha kukkus," meenutas Johnson ja lisas, et nad teevad väga palju teste, mis mõnikord näevad päris totakad välja.

Rääkides sellest, kas legokomplektide loomisel seavad piirid klotsid või fantaasia, sõnas Johnson, et nende eesmärk on uute legokomplektide loomisel lisada olemasolevale süsteemile nii vähe kui võimalik.

"Näiteks Lego Ideas on olnud turul üle kümne aasta ja me pole selle aja jooksul süsteemi toonud ühtegi uut klotsi. Kõik komplektid, mis me oleme teinud, oleme teinud klotsidest, mis on valikus olemas. Me ei taha teha eriosi, sest sel juhul ei saaks sa seda kodus ise ehitada," selgitas ta.

Samas, kui see on komplekti või mängukogemuse kui terviku jaoks oluline, lisavad nad süsteemi uusi elemente.

Iga hobi eeldab veidi sõgedust

Põllmaa ilmtingimata kõiki legodest asju ehitama üles ei kutsu, olgugi et võib pikalt rääkida sellest, kuidas see on hea motoorikale ja seejuures eriti just vanadele inimestele. Samas ei peaks ega tohiks häbeneda, kui on huvi sellise teema vastu – pigem tuleks lüüa kampa teiste sellistega, kes on natukene "ära".

Mordani jaoks tähendab legodest asjade ehitamine inimestega suhtlemist. "Nagu iga hobi, annab see võimaluse jagada oma hobi inimestega üle maailma. Kui mul seda hobi ei oleks, siis poleks ma paljude inimestega üldse suhtlema hakanud ega paljusid asju üldse teinud."

Ta usub, et ilma selle hobita oleks jäänud külastamata mitmed kohad maailmas ja ilma Põllmaa ja teiste abita oleks korraldamata jäänud ka EstLUG-i üritused. Mordani sõnul ongi siin suurem roll atmosfääril ja jagatud huvil kui ehitamisel endal. "Ehitada või kollektsioneerida saab iga inimene, kui ta tahab, aga EstLUG-is on asi pigem klubitundes."

Iga hobi eeldab natukene sõgedust ja kõik, kes midagi kirglikult teevad, on mõnes mõttes pisut kummalised. "Ei saa öelda, et sportlasel, kes iga hüppega kuskil oma elu ohtu paneb, oleks katus tervem kui legofännil, kes klotsidest midagi ehitab."

Kõiki võib imelikuks pidada, aga Põllmaa on seisukohal, et inimene peabki olema natuke kummaline, et olla eriline. "Väike kiiks peab alati olema, muidu on inimene igav."