Värske Rõhu aasta esimeses numbris teevad teevad debüüdi Heneliis Notton ja Oliver Ämarik. Rauno Alliksaar vestleb kirjandusteadlase ja -kriitiku Indrek Ojamiga sellest, miks uurida, tõlkida ja üldse lugeda kirjandust, aga ka telesarjadest ja isadusest. Oliver Issak püüab Pierre Bayardi kaudu saada üle painavast süütundest, et kõiki raamatuid ei olegi võimalik läbi lugeda.

Uue numbrisse on jõudnud ka esseistlikus vormis mõttemõlgatusi: Priit Põldma päevikus mõtiskletakse üksi- ja koosolemise üle, Laura Porovart kirjutab Tõnu Õnnepalu viimast luulekogu "Pimeduse tunnil" arvustades üksildusest ning riimide teraapilisest mõjust. Kriitikakonkursil teise koha pälvinud Oliver Ämarik lahkab aga nobelisti Olga Tokarczuki ökotrillerit "Aja oma atra läbi koolnute kontide", kolmanda koha saanud Pilleriin Puhlov on vaatluse alla võtnud Yoko Tawada lühiromaani "Kahtlased kujud öises rongis".

Uues numbris ilmuvad ka 2020. aastal Läti luulepäevade festivali luuletõlke töötoas valminud noorte leedu ja läti autorite Dovile Kuzminskaite, Lote Vilma, Krista Anna Belsevica, Aistis Žekeviciuse, Eriks Naivo ja Kirils Vilhelms Ecise tõlkied (läti ja leedu keelest Kristjan Haljak ja Triin Paja).

Liisa Mudist, Johan Haldna ja Triin Paja uurivad oma loomingus, kuhu viib meid sõna. Luulekülgedelt leiab ka Seio Saksi Matrixi-hõngulisi ning ja Emma Lotta Lõhmuse kevadiselt liikuvaid tekste, Ann Viisileht konstrueerib aga nostalgilise ja hõllandusliku poeetilise ruumi.

Raamatuid soovitab tõlkija Heli Allik, fotod tegi Pärtel Eelmere ning illustratsioonid Greete Tukk.