Muusikaliseks polümaadiks nimetatud Annie Clark ehk St. Vincent on senise kuue albumi jooksul näidanud, et paigalseis tekitab temas ainult rahutust ja ainus viis olemiseks on pidevalt muutuda. St. Vincenti jaoks ei tähenda see kohandusi ainult muusikalises lähenemises, vaid selles, mida tahaks kirjeldada väljendiga going full Bowie. St. Vincent, keda näeb tema maikuus ilmuva uue albumi "Daddy's Home" avasingli muusikavideos, pole enam see Annie Clark, kes andis 2017. aastal välja albumi "Masseduction". Kui ta üldse enam ongi Annie Clark.

Blondi bobisoenguga, porirohelises ülikonnas – mis teeks uhkeks ühe teise Annie (Lennoxi) – ja väänleva, kalkuleeritult veiderdava koreograafiaga teeb Clark sissejuhatuse oma kaks aastakümmet väldanud karjääri ehk kõige huvitavamale perioodile. Selline ümberkehastumine, samas teatud lihtsate joonte juurde jäämine tekitab uue põneva piiratud olukorra, mis avab St. Vincenti jaoks uued võimalused oma muusikalise harituse, pillimänguoskuse ja karisma kasutamiseks, et kunagi oleks Clark samasugune nimi kodumajapidamistes nagu Bowie.

Bowie'likkusest veel – see ei väljendu ainult metoodilises lähenemises enda kui lavaartisti persona ümberloomisel. Palju viskab mõjusid sisse ka muusikaliselt, ilmselt on "Pay Your Way In Pain" lähim Bowie 1975. aasta katsetustele albumil "Young Americans", millega viimane tegi hüppe glämmrokist valge mehe soul'i juurde. Ühtviisi tuntav on ka šnitivõtt Prince'i edevast, paiguti isegi diivalikust funk'ist ning püüe kanaliseerida viimasele sarnast seksapiili. Kogu video esteetilist lahendust arvesse võttes saab viimane hoopis mõjule nagu üks väga pikk hoovõtt mõnes 70ndate autsider-pornofilmis, aga seda parem on. Vaadake ise.