Mareli Reinholdi uurimistöö vaatleb Pallase kunstikoolis õppinud naiskunstnikke ja uurib põhjuseid, miks osadest said elukutselised kunstnikud, aga teistest mitte.

"Kõik need naiskunstnikud, kelle arhiive ma lugesin ja läbi töötasin, neist said justkui minu sõbrad. Ja kui toimikutest loed, keda taga kiusati, kelle näitusi keelati, siis see mõjus, läks hinge. Ma isegi üks hetk hakkasin neile kaasa elama või läbi nende läbielamiste ennast tunnetama," selgitas Reinhold.

Konrad Mäe sihtasutuse nõukogu liikme Eero Epneri sõnul oli Mareli Reinholdi uurimistöö väga hästi ja põhjalikult kirjutatud ning avas tahke, mida varem käsitletud ei olnud.

"Ta näitas seega veel ühte võimalikku lukuauku, läbi mille on võimalik vanemat kunstiajalugu vaadelda. Selline uute perspektiivide avamine on äärmiselt oluline," sõnas Epner.

Mareli Reinholdi sõnul on naiskunstnike olulisust Eesti kunstiajaloos teenimatult väiksena kujutatud.

"Mul on hea meel, et praegu üha rohkem tehakse näituseid ja räägitakse sellest probleemist. Ka minu töö ajaloost aitab suuremat pilti kokku panna ja luua ajaloosse õiglust," selgitas Reinhold.

Konrad Mäe sihtasutus innustab kunstiajalugu uurima ja ümber mõtestama. Eero Epneri sõnul on uurijate huvi vanema kunsti vastu Eestis kahjuks väga väike.

"Selle stipendiumi eesmärk on elavdada 20. sajandi esimese poole kunsti uurimist, sest tasapisi see hakkab meenutama Eesti Laulu, et enam vähem samad viisid ja samad esitajad väikeste muudatustega," selgitas Epner.

"Praegu valitseb suur himu leida tüvitekste ehk asju mis oleksid muutumatud ja kinnistunud tähendustega. Mis pigem võib kaasa tuua selle, et ei tahetagi tõlgendada kivistunud teksti," jätkas ta.

"Ilmselt arvatakse, et seal ei ole midagi uurida, et vanem kunstiajalugu on valmis, kaanon on kirjutatud, pole midagi uurida, mis kindlasti ei vasta tõele," sõnas Epner.