Mei sõnul teebki just tegusõna lausest lause, kuid viimasel ajal on märgata selle sõna puudumist. "Näha on tegusõna ähmastumist, tihti peab lausest otsima, mis see tegelik tegusõna on. Seda kiputakse nimisõnadega kompenseerima või asendama," rääkis Mei. "Eriti esineb see kantseliidis ehk ametnike slängis, aga see on jõudnud palju ka ajakirjandustekstidesse ja üliõpilastöödesse."

Mei toob näiteks lause "tegeldi taotluse arutamisega". "Siin võib mõelda, et mida tehti? Sest tegusõna on "tegelema", aga konkreetne tegevus, mida tehti, on arutamine, ja see on peidetud nimisõna taha," selgitas ta. "Selist tüüpi lauseid, kus tegevust peab tikutulega taga otsima, on eesti keeles viimasel ajal üsna palju näha." Sellise lause puhul soovitab Mei öelda "arutati taotlust" või veel parem, kasutada isikulist tegumoodi ning öelda, kes olid inimesed, kes taotlust arutasid. 

"Laiemalt võttes peaksime oma keelekasutust sellevõrra jälgima, et see, mida me koostame, eriti kirjalik tekst, et see kannaks selge sõnumi ideed või põhimõtet, et sellel, kellel teksti tarvis lugeda või kuulata, on võimalikult lihtne sõnumist aru saada," rääkis Mei, kuidas kantseliiti vältida saaks.

Emakeelepäeva tähistatakse alates 1996. aastast. Selle ajaga on Mei sõnul hoogustunud inglise keele pealetung. "Võib öelda, et keel saab üha tõsisemaid vopse inglise keele suunalt," tõdes ta. "Teisalt oleme õnnelikud Eesti riigi ja Eesti rahvuse püsima jäämise ja sealhulgas ka eesti keele üle. Usun, et selles valguses pole põhjust väga suurt muret tunda."

Eesti keelt saab tema sõnul hoida igaüks, kasutades kõneledes ning ka avalikes ülesastumistes selget ja puhast eesti keelt. "Et ettekannetes, esinemistes ja sõnavõttudes kasutatav keel oleks eesti keel, mitte segu omast ja võõrast."