Tartu linnaarhitekt: südalinna kultuurikeskusega on kõik rahul, kui see kunagi valmis saab

Foto: ERR

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus rääkis "Terevisioonile" sellest, milline tähtsus saab olema 1. juunist Tartu linnavalitsuses tööd alustaval ruumiloome osakonnal ja miks vajab Tartu südalinn kultuurikeskust, mis on tekitanud juba palju vaidlusi. Ta usub, et kui see kord valmis saab, on kõik sellega rahul.

"Tartu linnal on iseenesest linnaruumi kujundamisel ette näidata väga tugev praktika juba täna. Aga ruumiloome osakonna loomine on veel suurem samm edasi ehitada meile väga hea elukeskkond," märkis Arjus.

Ta selgitas, et ruumiloome osakond ühendab valdkondadeüleselt ära väga tugeva pädevuse, suurendab koostööd erinevate haridusasutustega ja teadusasutustega ja paneb rõhku kolmele komponendile.

"Üks on see, et me kogume üha rohkem andmeid, sest targad otsused tuginevad headele andmetele, me teeme pikaajalisi visioone ja juhiseid ning lõpuks ka kommunikeerime seda hästi. Me näeme täna, et palju on puudujääke kommunikatsioonis ja see on linnaruumi puhul üks kõige tähtsamaid komponente."

SÜKU peamine väljakutse terviku loomine

Tartu südalinna rajatavat kultuurikeskust ümbritsevale vaidlusele viidates sõnas Arjus, et möödunudsuvise Autovabaduse puiestee ideed peeti esialgu ka hulluks, aga kui see ellu viidi, siis inimesed muutsid oma arvamust täielikult.

"Südalinna kultuurikeskusega on kõik rahul, kui see kunagi valmis saab, sest see on tõepoolest Tartu linna jaoks väga oluline, lausa paradigma muutus, kui me rajame kõige kesksemasse kohta tugeva kultuuriasutuse, kogukonnakeskuse, kus ühendame raamatukogu ja kunstimuuseumi. Nii et see on tõesti võimas protsess, ma loodan, et see läheb lõpusirgeni välja."

Rääkides sellest, kas hoopis ERM ei võiks täita südalinna kultuurikeskuse rolli, märkis ta, et ERM täidab oma rolli suurepäraselt omas kohas, aga Tartus on riiklik kunstimuuseum ja väga tugev kogukonnakeskus juba täna – linnaraamatukogu – ja need vajavad ka oma kodu.

Arjus märkis, et hoone puhul ongi peamine väljakutse, kuidas siduda kogu ümbritsev pargiala ja avalik ruum tervikuks.

"Tänapäeva arhitektuuriga on see väga hästi ka saavutatav ja seepärast me soovime seal ka rahvusvahelise arhitektuurivõistluse läbi viia. Kuid kahtlemata linn jätkab kõikide haljasalade arendamisega ja tänavahaljastuse rajamisega. Need väljakutseid on meil palju."

Laiem eesmärk kliimaneutraalsus

Arjus ütles laiematest linnaarhitektuuri eesmärkidest rääkides, et täna on selge eesmärk tegeleda kliimaneutraalsusega."Mitte väga üllataval kombel on kliimaneutraalsuse saavutused linnaruumis väga palju seotud lihtsalt väga hea elukeskkonnaga," selgitas ta.

"Me räägime täna kontseptsioonidest, nagu lühikeste vahemaade linn, 15 minuti linn, kus on kõik teenused, poed, koolid kättesaadavad, nii et sa ei pea kasutama erinevaid saastavaid sõiduvahendeid. See on kindlasti üks teema, kuhu Tartu linn ja teised linnad liiguvad ja me peame väga jõuliselt sellega tegelema."

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Katrin Viirpalu

Allikas: "Terevisioon"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: