Meremuuseumi näitusel on väljas haruldane luurebinokkel teisest maailmasõjast
Meremuuseumi näitusel Eesti mereväe ohvitserist Bruno Linnebergist leiab ka võimsa binokli, millega vanasti luure sõjaväele infot hankis.
"Mis tegi Linnebergi nii märkimisväärseks, oli see, et väikeriigi vanemohvitser suutis nii keerulisest ajaperioodist nagu teine maailmasõda eluga välja tulla ja tuua sealt välja ka enda perekonna," rääkis Eesti meremuuseumi teadur Arto Oll. "Linnebergi päästsid muidugi ka luurealased kontaktid, sest ta tegi koostööd nii soomlaste, sakslaste, lätlaste kui ka Suurbritannia luureteenistusega ning kuna tegemist oli balti regiooni tundva spetsialistiga, siis saksa sõjaväeluurel oli selliseid inimesi väga vaja, eriti operatsioonil Barbarossa, kui tungiti Nõukogude liitu."
Mereväeluures mängisid olulist rolli Karl Zeissi tehases aastatel 1936-1942 valminud luurebinoklid, mis sattusid Eestisse tänu koostööle saksa sõjaväeluurega. "Neid on Eestis vähe ja see on haruldane eksemplar, mis jõudis meresidesse tänu saksa sõjaväeluure koostööle," rääkis Oll Meremuuseumis eksponeeritava binokli kohta. "Seda oli vaja selleks, et jälgida paremini ja anda paremat infot saksa luurele selle kohta, milline on balti laevastiku oukord."
1940. aastal konfiskeeris nõukogude laevastik kogu meie luurevarustuse ja taolised binoklid kadusid. Nüüd leiti üks neist Saksamaalt ühest erakogust ja laenati Meremuuseumi näituse tarbeks. Binokli hinda ei avalikustata, aga see jääb 10 000 euro piirile.
"Selliseid binokleid seati ka Soome meresidepostidesse Soome lahe idakallastel, mis tähendab, et Soome laht oli mõlemalt poolt Eesti ja Soome rannikuga nähtav," selgitas Oll. "See olukord, et balti sõjalaevad teeksid manöövreid, oli suhteliselt välistatud."
Võimsad binoklid andsid võimaluse näha olulisi detaile väga kaugelt, vahel õnnestus isegi laeva nimi tuvastada. "Tavaline meresideposti töötaja pidi laevasilueti põhjal kindlaks tegema laevatüübi ning kui see teada, siis on teada, mis on tema eemärgid ja ülesanded ning tema lahingupotentsiaal," rääkis Oll. "See kõik tuli üles kirjutada ja võimaluse korral laeva edasi jälgida, märkida üles selle marsruut, võimalikud kursimuutused, kus see Eesti territoriaalmerre sisse oli tulnud, ja siis kogu info edastada meretõrjestaabile, kes tegi omaette otsused."
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Ringvaade"