Aivar Kulli ajalootund. Elav ajalugu: Navalnõi ja Tolstoi

Aivar Kull lahkab oma Ajalootunni-sarja järjekordses loos Aleksei Navalnõi fenomeni kirjandusliku-kultuurilise nurga alt.
Vene opositsioonipoliitiku, 4. juunil 1976 sündinud Aleksei Navalnõi nimi kerkis maailma tähelepanu keskpunkti pärast möödunud aasta augustikuul toimunud mürgitamist1. Põhimõttekindla võimukriitiku tegevus on saanud ülemaailmse toetuse, ta on esitatud käesoleva aasta Nobeli rahupreemia kandidaadiks.
Meie silme all sünnib elav ajalugu. Üks Navalnõi filmi "Putini palee"2 kommenteerijaid kirjutas kohe pärast video avaldamist: "Lootsin seda kõike lugeda ajalooõpikutest paarikümne aasta pärast, aga loen juba täna!"
Omalt poolt püüan Navalnõi-fenomeni vaadelda eeskätt kirjandusliku-kultuurilise nurga alt.
Kaheksas maailmaime
140 aastat tagasi, 1881 asus Lev Tolstoi perekond elama Moskvasse, et anda lastele haridust. 5. oktoobril jäädvustas kirjanik oma päevikus Moskva-muljeid "Tulid kokku kurjategijad, rahva paljaksriisujad, ja et oma orgiat pidada, selleks panid nad soldatid ja kohtunikud endid kaitsma, ja nii nad pidutsevad."
Need Tolstoi sõnad on kujunenud plahvatuslikult leviva filmi "Putini palee" lipukirjaks. Navalnõi filmi vaatajaskonda – pisut enam kui nädala jooksul üle saja miljoni! – on kahetunnise dokumentaalfilmi kohta nimetatud tõeliselt astronoomiliseks. see on film, mis teeb ajalugu.
On ka, mida vaadata.3
Senised seitse maailmaimet olid teatavasti Cheopsi püramiid, Semiramise rippuvad aiad, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn, nüüd on nende kõrvale igati võrdväärsena astunud Putini palee.
Seda muinasjutulist lossi eritlenud arhitektuuriajaloolaste terminitest on mulle kõige enam meelde jäänud "mustlasbarokk"; tõsi küll, üks asjatundja märkis, et seda paleed kogu tema enneolematu esteetikaga ei peaks uurima mitte kunstiteadlased, vaid psühhiaatrid.
Vaatamata võimutruude kinomeeste raevukale vastuseisule määrati Navalnõile tema paljastavate filmide eest Venemaa filmikriitikute auhind Valge Elevant (kategoorias Aasta sündmus).
Kafkalikud kohtulavastused
Ajaloohuvilistele võiks meenutada, et aastal 1977 ilmus eesti keeles tsaariaegse tuntud juristi Anatoli Koni põnev raamat "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast" (vene keelest tõlkinud Aino-Eevi Lukas). Siit nähtub, et isegi "neetud tsaariajal" leidus ausameelseid kohtunikke, kes kõrgemalt poolt tulevale survele vaatamata julgesid teha õigeksmõistvaid otsuseid.
Kafka "Protsessi" meenutavatest Navalnõi kohtuasjadest, eriti tema enese poolt kohtus peetud julgetest ja vaimukatest sõnavõttudest ("teie kuningas on alasti!") saaks kokku seada samasuguse raamatu, mis küll kajastaks hoopis kohtuvõimu täielikku sõltuvust diktatuuririigi poliitikast. Nende järjestikuste kohtulavastuste absurdsus on otse uskumatu, alates sellest, et esimesel kohtuistungil pandi Navalnõi istuma kunagise NKVD juhi, kurikuulsa massimõrvari Genrihh Jagoda (1891 – lasti maha 1938) pildi alla.
USA filmirežissöör David Lynch: "Milline suurepärane aeg kõigile, kes armastavad absurditeatrit!"
Propaganda eeslikõrvad
Venemaa presidendi laud on lookas kõikvõimalikest avalikest kirjadest Navalnõi toetuseks (ainuüksi Amnesty International saatis ligi 200 000 allkirja). Pöördumisi on teinud kirjanikud ja näitlejad, muusikud ja heliloojad, teadlased ja arstid. Navalnõi vabastamist nõudvate presidentide, pea- ja välisministrite loetelu tuleks väga pikk.4 Vastuseks aga kuuleme – kui üldse – vaid segast mõminat; nagu vanalt grammofoniplaadilt tulevad naeruväärsed süüdistused russofoobias ja ekstremismis.
Propaganda eeslikõrvad paistavad kaugele siis, kui hakatakse õhku paiskama lugematul hulgal "versioone", üks sageli tobedam kui teine: Navalnõid tabas tugev pohmell / narkolaks / ainevahetushäire; ta mürgitati lennukis teel Saksamaale; mürgitati Saksamaal haiglas; mürgitas ennast ise; simuleeris mürgitamist; mürgitamist polnudki; oli mis oli, aga kõik oli lääne eriteenistuste sepitsus.
Sellel udupuhumisel on aga kaugeleulatuvad tagajärjed. Tõepoolest, "Venemaa ei rünnanud militaarkasutuses massihävitusrelvaga mitte ainult oma kodanikku, vaid mürgitas ka rahvusvahelised suhted." (Rein Ruutsoo).5
Venemaa naerab
Navalnõi, eriti tema 19. jaanuaril avaldatud suurejoonelise paleevideo kaheldamatu teene on rahvusliku folkloori edendamine; anekdoote, paroodiaid, pilaluuletusi voolab nagu Brežnevi valitsusaja lõpul, otse küllusesarvest, uuema aja märgiks on lugematud meemid. Putini palee ülikallis WC-hari (ёршик, 700 eurot!) on saanud Venemaa protestide sümboliks.6
Vabameelne ja noortepärane internet on jätnud kaugele selja taha vanameelse riigitelevisiooni, kus tuntakse vaid ähvardamise ja hirmutamise keelt.
- Moskva politsei koputab Navalnõi ukse taga: "Nii, Navalnõi, mis see teil siin on? Uks, mille kaudu minnakse miitingule?! Tulge kaasa!"
- Riigitelevisioon asus organiseerima paljastavat videot Navalnõi luksuslikust kolmetoalisest korterist.
- Navalnõi väljub Saksamaal koomast, vaatab aknast välja ja hüüab: "Oh sa tont! Tuleviku Venemaa ongi käes?!"
- Omski arstid võitlesid 44 tundi Navalnõi elu pärast saksa arstidega.
- Kohus määrab Navalnõile karistuse: 3,5 aastat paranduslikke töid Putini palee aednikuna. Putin helistab kohtusse: "Mitte mingil juhul! Liiga sügavalt kaevab!"
Omaette vaatamisväärsus on Deutsche Welle toodetud iganädalane animatsioonidel põhinev satiirisaade Zapovednik, kus vaimukate "muinasjuttude", kupleede ja muusikaliste etteastetega illustreeritakse Venemaa päevapoliitikat.7 Suured juhid, sealhulgas läänemaailma liidrid on siin üsnagi tolaks tehtud, poliitiline satiir aga näikse sageli olevat lööv ja märkitabav.
Müütiline mõõde
Navalnõi võimukriitikale ajaloost paralleele otsides meenuvadki esmalt Lev Tolstoi paljastused ("Ei saa vaikida" jt), mille eest ta pandi kirikuvande alla; Navalnõi puhul pole nii ränka karistust veel rakendatud, aga võimatu see ju poleks: vene teravkeelsed netikommentaatorid teavad väita, et ühe Putini-anekdoodi rääkimise eest olevat keegi mees kinni pandud – "usklike tunnete solvamise" paragrahvi põhjal!
Tõeline déjà vu aga on langenud osaks nendele, kes veel mäletavad teisitimõtlejate Solženitsõni ja Sahharovi "üldrahvalikku" hukkamõistu Brežnevi ajal. Kui piinlik see kõik ikkagi oli! Nagu tollal, nii ka praegusel Venemaal on tavaks kuulekalt võimutruud hukkamõistu väljendavate kultuuritegelaste kohta (neid on küll võrdlemisi vähe) sarkastiliselt öelda: rikkus oma nekroloogi.
Korruptsiooni ulatust näitav Navalnõi on vist tõepoolest omandamas vangilaagrite hiigelvõrgustikku kajastanud Solženitsõniga võrreldavat paljastusjõudu. Seda näitab asjaolu, et mingi väiklase õhina ja raevuga otsitakse nende mõlema puhul välja mõni kunagi ammu käigu pealt öeldud kohmakas või ebaõnnestunud lause ja puhutakse see siis ilmatusuureks, nii et mõni säärane juhufraas peaks justkui tühistama kogu Solženitsõni elutöö või siis kõik Navalnõi andekad videod – nii vähemasti loodavad lihtsameelsed propagandistid-kommentaatorid.
Navalnõi fenomeni on lihtsalt ja tabavalt kokku võtnud Andres Herkel:
"Navalnõi on julge. Putin on arg. Navalnõi kehastab endas vabadust. Putin selle piiramist. Navalnõi ei säästa oma elu, vaid laseb endal ja Putinil paista ajaloolises, kunstilises ja mütoloogilises perspektiivis. Just seda silmas pidades on ta oma oponenti mäekõrguselt võitnud. Ta on Putinit võitnud kategooriates, millega ükski sõjaline ega rahaline võim ei saa konkureerida – moraalselt, kui nii võib öelda, aga see haare on mu meelest veelgi laiem."8
Seoses Navalnõi poolt uuritud süsteemse korruptsiooniga on aga tsiteeritud Tolstoi õpilast Mahatma Gandhit:
"Maailm on piisavalt suur, et rahuldada iga inimese vajadusi, ent liiga väike inimliku ahnuse rahuldamiseks."
1 Kummaline kokkusattumine: täpselt 80 aastat enne Navalnõi mürgitamist, 20. augustil 1940 korraldati Mehhikos atentaat Stalini põhivaenlasele Lev Trotskile (kes järgmisel päeval suri).
2 Lennukeelutsoon, valitsusside ja üliranged turvameetmed ei jäta kahtlust, kellele säärane loss on ehitatud.
3 Üksikasjaliku ülevaate pidevat remonti vajavast kurikuulsast lossist leiab näiteks siit: https://www.bbc.com/russian/features-56004546
4 https://www.rosbalt.ru/russia/2021/01/19/1882772.html
5 Rein Ruutsoo, "Poliitikast ja moraalist" - Sirp 2. oktoober 2020. Artiklis antakse hea ülevaade Aleksei Navalnõi mürgitamisest ja sellega kaasnenud desinformatsioonikampaaniast. Navalnõi mürgitamist on väga põhjalikult kajastanud venekeelne Vikipeedia (eraldi artikkel "Отравление Алексея Навального").
6 https://en.wikipedia.org/wiki/Toilet_brush
7 Väike näide Zapovedniku muusikalistest etteastetest: välisminister Lavrovi aaria seoses Navalnõi mürgitamisega: https://www.youtube.com/watch?v=pGP9LLwVbL4
8 Andres Herkel, "Aleksei Navalnõi mäekõrgune võit" – Postimees 20. aprill 2021
Toimetaja: Merit Maarits