Filmi autorid tunnistasid, et ehkki enne filmi tegemist polnud neil kummalgi isiklikku kokkupuudet Merle Karusooga olnud, oli huvi tema töö ja tegevuse vastu neid saatnud aastaid. "Ma kohtusin juhuslikult Merle Karusooga ühel üritusel ja sain teada, et tal on kodus hulk arhiivimaterjale ja kui me sellest kuulsime, siis võtsime ennast kokku ja lihtsalt läksime ühel päeval tema ukse taha," selgitas Kristin Raup ja lisas, et tema idee oli pakkuda end appi neid korrastama. "Seeläbi ühtlasi näha, mis seal on, aga juba selle vestluse käigus oli mulle selge, et see film peab olema Merle Karusoost."

Filmi autor Madli Lääne kinnitas, et enne seda, kui nad julgesid Karusoole rääkida oma dokumentaalfilmi plaanist, käisid nad korduvalt tema juures kohvi joomas ja kooki joomas. "Võib-olla ta aimas seda ja see jah-sõna filmi teha tuli lihtsamalt, kuna me andsime talle aega."

Filmi kannavad kolm peamist telge: Merle Karusoo töö lavakooli tudengitega, huvi elulugude ja mälu vastu ning argipäev kodutalus ja pargis toimetades. "Kindlasti huvitas, kuidas Merle Karusoo töötab ja see, mis ta tudengitega tegi, jäigi selgrooks selle filmi jaoks," kinnitas Lääne.