Sepa sõnul on filmirežissöörid riigipoolse rahastuse võimaliku vähenemise tõttu tõsiselt mures ning langemine seitsmelt miljonilt neljale tähendaks tõsist tagasilööki kvaliteedihüppe teinud Eesti filmile.

Sepp märkis, et pärast seda, kui Eesti vabariik 100 filmiprogrammiga anti 9,2 miljonit eurot, toimus väga suur kvaliteedihüpe ning inimesed tulid kinno Eesti filme vaatama. Rahastuse vähenemine viiks Eesti filmi eelarve mõttes kümne aasta tagusesse aega, ütles ta.

"Eelmisel aastal tegelikult anti kolm miljonit, et surnud seisust, kuhu Eesti film oli pärast Eesti 100 programmi jõudnud, üle saada. Et saaksime toota normaalse eelarvega normaalseid Eesti oma filme. Me saime aru, et see raha on meile igavesti ja igaveseks, et see läheb EFI-i baaseelarvesse sisse. Paraku osutus ee kommunikatsiooniveaks, sel aastal peame uuesti kolme miljonit taotlema, et järgmisel aastal oleks seitse miljonit eelarves," rääkis Sepp.

Eesti filmirežissööride gild saatis sel nädalal meediale manifesti, mille järgi ootab filmirahastuse 42 protsendi võrra vähenemisel Eesti filmikultuuri paratamatu hääbumine.

Sepa sõnul käidi koos filmirežissööridega ka peaminister Kaja Kallase jutul olukorda selgitamas. Samamoodi on tööd tehtud kultuuriminister Anneli Otiga, keda on viidud Cannes`i filmifestivalile ja Lille`i telesarjade turule, ütles Sepp.

"Kui me jääme selle nelja miljoni juurde, siis me saame järgmiseks aastaks anda ainult ühele mängufilmi režissöörile raha, et ta saaks filmi ära teha," märkis Sepp.

Sepa sõnul on EFI-i eesmärk toetada Eesti autorikino, mis iseseisvalt turul end ära ei elata. "Me räägime siia autorikinost, Eesti lavastajatest, kes teevad Eesti filme. Eile küsiti meie peaprodutsendi käest, mis oleks selline summa, millega me läheksime õitsele. Ta ütles  et see on 10 miljonit eurot Eesti filmide tootmiseks. Sel aastal on seitse miljonit. Tegelikult me ei küsigi nii suurt summat. Keskmise Euroopa mängufilmi eelarve on kuskil kaks miljonit eurot," lausus Sepp.

Filmipaviljoni peaks samuti rahastama riik

Hiljuti lisas riigikogu kultuurikomisjon riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja ka Tallinna filmilinnaku, lõpliku otsuse rahastamise üle teeb riigikogu.

Sepa sõnul on filmipaviljoni vaja selleks, et Eesti filmid jääksid sama kõrgele tasemel, nagu praeguseks on jõutud. Kui riigilt raha ei saada, ehitab linnaku valmis Tallinna linn, ütles Sepp. Vähese rahastusega aga jääksid Eesti filmitegijad nii või teisiti vaeslapse seisu.

"Probleem ei ole selles, kes selle kinni maksab. See on investeering ja filmitegijad peavad selle kinni maksma. See tähendab, et meie oma filmitegija, temal ei ole piisavalt raha, et Eesti filmipaviljonis üldse filmi teha. See oleks väga suur kadu. Me hakkaksimegi ainult allhangetega tegelema. Me toome ainult filme sisse, meelitame neid Eestisse, et nad kasutaksid meie superhead, kõrgtehnoloogilist paviljoni – see oleks väga suur kaotus Eesti filmikunstile;" rääkis Sepp.

Sepa sõnul tuleb aru saada, et audiovisuaalvaldkonnal on väga suur tulevik ning sellesse tasub investeerida. Lisaks mängufilmidele tasub Eestil panustada ka sarjade tootmisesse.

"Me võiksime sellesse panustada, mitte ainult vaadata seda sisu, mis meile ette söödetakse läbi Netflixi, vaid me võiksime ise nende filmide ja sarjade tootmises osaleda, mida Netflix näitab," lausus Sepp.

Sepa sõnul oleks nelja miljoni euro, mis praegu järgmise aasta riigieelarvesse filmi jaoks planeeritud, sees ka sarjade arendus.

"Me tahame, et Eesti filmitootjad saaksid arendada oma sarju, sest sarjade tootmisraha turul on, aga me ei saa sinna lähedale. Film ja TV lähenevad üksteisele kiiresti. Eks see tulevik ongi (üks suur) audiovisuaalvaldkond, mitte filmi ja tele valdkond," lausus Sepp.