"Üht kaotust igavesti kandsin" räägib loo eesti perekonnast, kelle elu on sõltlasest pereliikme tõttu pea peale pööratud. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogota, Kolumbia.

Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogota allmaailmast. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva oma venna maailma tundma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida.

Filmi produtsent Liis Nimik sõnas, et nad on filmi esilinastust edasi lükanud täpselt kolm korda. "Nüüd oleme otsustanud, et toome filmi kinno, sest niikaua kui film pole kinos linastunud, ei ole ta ka filmitegijate jaoks valmis saanud. Sellel filmil on palju potentsiaali vaatajaga suhestuda just kinosaalis. Kinod on filmi vastu üles näidanud suurt huvi ja meil on selle üle väga hea meel."

Filmi režissöör on üheksa aastat Eestis elanud Kolumbia päritolu Carlos E. Lesmes. Filmi stsenaristid on Carlos E. Lesmes ja Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis ja produtsent Liis Nimik, tootjafirma Alasti Kino. Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.

Film on lisaks Eesti Filmi Auhindade parima dokumentaalfilmi ning montaaži auhinnale pärjatud ka publikuauhinnaga Bogota rahvusvaheliselt filmifestivalilt ning aasta filmi auhinnaga Eesti Dokumentalistide Gildilt. Filmi maailma esilinastus toimus HotDocs festivalil Kanadas ning pärast seda on film linastunud DocsMX festivalil Mehhikos, Havanna filmifestivalil Kuubal, Artdocsfestil Riias, One World Human Rights film festivalil Prahas, Docpointil Tallinnas jpt.