"Minu lubadus kultuuriinimestele on see, et saame heaks sõbraks," sõnas värske kultuuriminister. "Kasutage ära see poliitiline kogemus, mille ma olen saanud nii kohalikus omavalitsuses, parlamendis, rahvusvahelistes erinevates poliitilistes organisatsioonides. Võtame selle üheskoos kultuuri teenistusse ja kanname oma kultuuri läbi aegade," selgitas Terik oma sõnumit kultuurirahvale.

Tiit Terik on veendunud, et kultuur on identiteet. "Ma usun, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et ilma kultuurita rahvast ei ole olemas," lausus ta. "Me defineerime ennast ju läbi kultuuri, läbi oma laulupeotraditsiooni, rahvariiete, kunsti, teatri, kirjanduse. See on selline kude, mis seda ühiskonda seob." Ka see, kuidas me rahvana kriisis käitume, on Teriku sõnul kultuuri küsimus. Tema hinnangul on praegune olukord riigis ehteestlasik: "Me oleme kindlasti sellise jonnaka rahvana mingis mõttes väga isepäised teinekord."

Viimase pooleteise aasta jooksul on väga palju räägitud meelelahutusasutustest, mille all peetakse silmas kontserdisaale, ooperimaju, kinosid. Kuhu tõmbab uus kultuuriminister joone kultuuri ja meelelahutuse vahel? Teriku arvates on kultuur emotsiooni saamise koht. "Kas kultuur lahutab ka meelt? Jah, see lahutab ka meeli. Ma saan aru, et paljudele see väljend ei meeldi, aga kultuur pakub meeletu emotsiooni, mis võimaldub korraks välja tulla sellest muust maailmast."

Milline roll on kultuuriministeeriumil?

"Meeletult vahva oleks ju see, kui kultuuriministri nädalakava koosneks ainult etendustest, näitustest, kontsertidest, aga siia vahele mahub hästi palju poliitikat, mis ei ole kindlasti vähem kirglik kui kunst ja kultuur," avaldas kultuuriminister. Samas on Tiit Terik veendunud, et kultuuripoliitika ei saa olla erakonnastatud ja ministeeriumi ülesanne on luua tingimused ja võimalused.

"Mind on hoiatatud ühtepidi ka selle eest, et kõik, kes ministri juurde tulevad, räägivad oma loo ära ja siis lõpus küsivad - meil on vaja nii ja nii palju raha. Jah, ma mõistan, et see materiaalne maailm tihti pärsib neid võimalusi, mis kultuurivaldkonna inimestel on, aga ma luban anda oma parima, et nende mõtete ja soovidega valitsuse laua taga kindlasti välja tulla," rääkis Terik.

Neljapäeval tuli uudis, et kaitseministeeriumil on plaan hüvitada autojuhiloa tegemine neile ajateenijatele, kellel teenistusse ilmudes luba juba käes on. Äsja valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutakse, et juhiloa hüvitamisele võiks kuluda poolteist miljonit eurot aastas. Kaitseväe orkestri ülalpidamiseks kulus 1,4 miljonit eurot aastas. Reservohvitser Tiit Terik, kelle kadunud vanaisa oli kaitseteenistuses justnimelt puhkpillimuusik, on nõus presidendi mõttega, kus ta tegelikult sidus ära ka selle kaitseväe ja kultuuri poole: nööbid peavad läikima, pasunad peavad hüüdma.

"Kui need kurvad uudised tulid, et peame oma avalikus sektoris üle vaatama selle, kas orkester kaitsevõime tagamisel on täpselt see rida, mida lugupeetud kaitseväe juhataja tahab enda koosseisus näha, siis ma usun väga selgelt, et selline emotsionaalne pool on väga oluline ka võitlusvõime tagamise juures. Kindlasti see peab säilima," leidis Terik. "Kas meil on logistikapataljonis vaja autojuhte ja riik võtab selle kulu enda kanda või meil on vaja orkestrit ja riik võtab selle enda kanda? Ma usun, et neid kuidagi antagonistlikult vastandada ei saa. Meil on mõlemat vaja."

Kui pakiliseks peab uus kultuuriminister eesti professionaalsete muusikute vajadusi nüüdisaegsete võimalustega kontserdisaali ja oopermaja järele? Kriisi ajal tuleb panustada inimestesse ja betoon saab oodata. "Tühi maja meie kultuuri edasi ei kanna," ütles Terik. "Möönan, et tingimused, kus harjutada, esineda, toimida, on väga olulised, aga me peame selle suutma täita ka inimestega."