"Idee sündis mitmete juhuste kokkulangemisel," rääkis Karen Jagodin ja ütles, et muuseum soovis tähistada Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Lõpuks jõudsid muuseumitöötajad oma mõtetega sinna, et Eesti riigi digiareng on üks võimalikest ideedest, mida nad uuel näitusel kajastada tahaksid.

Tinglikult võib näituse jagada kolme kümnendisse. Esimese kümneni jooksul saavad näituse külastajad tutvuda Tiigrihüppe projekti raames loodud avaliku Internetipunktiga. Autentses Internetipunktis on olemas kõik, mis iseloomustab 1990. aastate lõppu. Uudistada saab isegi tolleaegsetel veebilehtedel.

"See, kuidas Internet inimesteni hakkas jõudma läbi avalikkuse, läbi avalike Internetipunktide ja seeläbi ka kodudesse on kindlasti üks 90ndate märksõna," ütles Karen Jagodin.

Ka Henrik Roonemaa lisas, et näituse esimest perioodi iseloomustavad kiired tehnoloogilised arengud. Tekkisid esimesed idufirmad ja Internet muutus inimestele kättesaadavamaks. Roonema sõnul avastasid eestlased Interneti ühes riigi taasiseseisvumisega. Piirid läksid vabaks nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt.

Teise kümnendi iseloomulikuks tunnuseks on Roonema sõnul iPhone turule jõudmine. Samuti tekkisid 2000. aastate alguses veebilehed nagu Google, Facebook ja Twitter. Populaarseks muutus ka blogide kirjutamine.

Vabamu näitusel on 2000. aastad kokku võetud Eesti e-riigi sünnilooga. Kajastatakse nii seda, kuidas digisüsteemid alguse said kui ka inimeste arvamusi uudsete lahenduste osas. Roonema sõnade kohaselt tekkis Eesti e-riigi kuvand just 2000. aastate alguses. "Need maailmamärgid teenisime selle esimese kümnendiga," ütles Henrik Roonemaa. 

Viimane kümnend on Henrik Roonemaa arvates juba see, kus nii maailma kui ka Eesti riigi tehnoloogilised arengud ühtivad. Näitusel juhib viimane kümnend tähelepanu tehnoloogiaettevõtete tekkimisele. "Ma arvan, et see osa näitusest on üks kõige mängulisemaid," ütles Karen Jagodin ja lisas, et kuigi ettevõtete lood on olnud põnevad, oli muuseumil esialgu keeruline välja mõelda, kuidas inimestele seda kaasahaaravalt esitleda.

Lisaks proovitakse näitusel ennustada tulevikku. "Proovime vaadata asju, mida veel ei ole ja eelkõige asju, mida avalik sektor püüab teha," rääkis näituse kuraator Henrik Roonemaa. Küll aga loodab Roonemaa, et järgmise kümnendi jooksul leitakse lahendus digiprügile.

Eesti e-riigi areng on olnud muljetavaldav ning Vabamu näitus püüab leida vastused küsimusele, kuidas see kõik nii pisikeses riigis juhtuda sai. "On mingisugused ühiskondlikud hoiakud, mingi usaldus, mingi vabadus, mis on võimaldanud sellist koostööd avaliku sektori ja erasektori vahel," ütles Karen Jagodin ja lisas, et eestlased ei soovi teiste riikide pealt kopeerida, vaid proovivad ise luua uudseid lahendusi.

Henrik Roonemaa lisas, et innovatsiooni arengu taga on julgus. "Ilma riskimata ei saa maailma muuta," ütles ta ja lisas, et tegutsema peaks märksa julgemalt.