"Ma mõtlesin sellele, et igast Maria Klenskaja rollist saaks väikese südamliku portree, sest ta on mänginud niivõrd detailitäpselt ja väga huumoriga, aga alati on valu ja nali olnud tema rollidest koos," meenutas Pille-Riin Purje ja lisas, et ei tahakski tuua välja konkreetseid rolle. "Tema olemasolu teatris oli justkui kõik üks teekond."

Purjele meenus ka see, kuidas Lembit Ulfsak ütles ühes intervjuus, et näitlejad, kellel vahel pole tööd, võivad viriseda. "Kuid Maria Klenskaja pole seda kunagi teinud, ta on alati hoidnud end sisemises vormis ja siis, kui antakse võimalus, ta kasutab selle alati hiilgavalt ära."

"Mul on tunne, et Klenskaja puhul on eraldi rollidest tähtsam kogu tema isiksus, las see kõlab suurelt, kuid ta on olnud teatri südametunnistus ning kultuuri ja mälu hoidja," ütles ta ja tõdes, et sellest hakkame ilmselt kõige rohkem puudust tundma. "Praegu me veel ilmselt täpselt ei mõistagi, millest kogu teatrimaailm või kultuuripilt ilma jääb."

Lavaelu kõrval tõi Purje välja ka Maria Klenskaja inimliku olemise. "See, kuidas ta õigel hetkel suutis öelda hea sõna või olla toeks, ma arvan, et see on niisugune asi, mida võiksime kaasa võtta, endas kanda ja hoida ning temale tänulikult mõelda."