Vaba Lava juhi Märt Meose sõnul hinnatakse tegevustoetuse määramisel teatrite rahvuskultuurilisust ja regionaalset tähtsust. Just viimase kriteeriumi hindamisega Vaba Lava nõus ei ole.

"Regionaalses tähtsuses on Vaba Lava üks viimaseid, me oleme siis 17., selle kriteeriumi üks halvemaid," sõnas Meos ja lisas, et teater ei saa sellega kuidagi nõustuda. "Ilmselt see on natukene absurdne, et üks väike teater peab hakkama vaidlema sel teemal, kas Narva on regionaalselt tähtis või ei ole."

Vaba Lava on mitmel korral saanud riigilt erakorralisi ja muid toetusi, ning võrreldes mullusega on pakutav tegevustoetus suurem, kuid kokkuvõttes on riiklik toetussumma kahanenud.

"Baastoetust sellel aastal tõsteti, aga need ühekordsed kadusid ära ja me üldkokkuvõttes saame 40 protsenti vähem toetust kui aastal 2019," lisas Meos.

Meosi sõnul soovib Vaba Lava kohtu kaudu tõestada, et eestikeelse teatri tegemine väärib suuremat toetust.

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp enne kohtuvaidluse algust Vaba Lava kaebuse üksikasju ei kommenteeri, kuid möönab, et seadus ei mõtesta detailselt lahti, mida regionaalse tähtsuse kriteeriumi all tegelikult mõeldakse ning ekspertkomisjonide liikmetel on hinnangu andmisel üsna suur vabadus. Samas väidab Raudsepp, et tegelikult on Vaba Lava tegevustoetus viimase aastaga lausa 60 protsendi võrra suurenenud.

Raudsepp ei pea kohtuvaidlust Vaba Lavaga erakordseks ja loodab, et vaidluse käigus saavad rahastussüsteemid selgemaks ja paremaks. Meosi sõnul tegutseb Narva teatri keskus kuni kohtuvaidluse lõpuni eraannetuste toel.