Valdav enamus maailma riikidest on kehtestanud Venemaale hulga sanktsioone, et majandushoobade kaudu survestada agressorit sõda lõpetama. Küll aga ei piirdu see üksnes majandusega. Nii on näiteks teatanud mitmed spordiliidud, et venelased on ühendusest välja visatud. Sama kehtib ka kultuurimaailmas, kus mitmete vene muusikute ja kunstnike näitused või esinemised on edasi lükatud või hoopis tühistatud.

Hiljuti avati Kumus kunstiteosteta näitus "Mõtlevad pildid", millega avaldati solidaarsust Ukrainale. Muuseumi direktori Sirje Helme sõnul oli esialgu planeeritud saali teine näitus, mis keskendub 1970.–1980. aastatel Baltikumis ja Moskvas loodud kontseptuaalse kunsti dialoogile. Küll aga muutsid 24. veebruari sündmused ka Kumu töötajate plaani ning näitus otsustati avada maalideta.

"Minu meelest see lahendus on väga hea," tõdes Helme ja lisas, et tühi näitusesaal paneb vaatajaid enda käest rohkem küsimusi esitama. Seda, kas tegemist on tsensuuriga, Helme eitab. "See on väga kaugel tsensuurist. Tsensuur oleks see pigem siis olnud, kui me oleksime balti kunstnikud välja pannud ja vene kunstnikud välja jätnud."

Helme on arvamusel, et kui Venemaale on kehtestatud sanktsioonid, siis tuleks seda järgida igas eluvaldkonnas ning unustada ei tohi ka kultuuri. Helme märkis, et praeguste sõja sündmuste valguses levivad ikka ja jälle uudised, mil venelased hävitavad teatreid või pühakodasid. Nii leiab ta, et kui venelased on valmis hävitama kultuuri, peavad ka teised riigid sellele kuidagi vastu hakkama.

"See on vale asi, et kultuur ei ole tähtis. Kultuur on nii suur asi, et seda ei saa ei tühistada, hävitada," sõnas Helme ja lisas, et kuigi tema arvamust võivad paljud kritiseerida, jääb ta siiski endale kindlaks.

Tallinna ülikooli rektori Tõnu Viigi sõnul tuleb Ukraina sündmuste valguses hinnata kollektiivse vastutuse mõtestamist. Viik tõdes, et kuigi on ühiselt mõistetav, et Venemaa rahvas on kohati süüdi oma riigis ja selle valitsemises, siis üldiselt kehtib lääne kultuuriruumis arvamus, et kollektiivset süüd indiviidile ei laiendata.

Küll aga leiab Viik, et mõneti on see mõistetav, et kollektiivne süü laieneb ka üksikisikutele. Nii arvab Viik, et kunstinäitus "Mõtlevad pildid" juhib rohkemate inimeste tähelepanu Ukraina sündmustele. "See teadvustab seda probleemi nii paljude inimeste jaoks," ütles ta ja lisas, et märkimisväärsed võivad olla ka suured spordiüritused, kuhu Vene kodakondsusega inimesed ei pääse. Nii hakkavad vaatajad aina rohkem endale probleemi teadvustama.

Viik mainis, et kuigi hetkel on aktuaalne Venemaale sanktsioonide kehtestamine, siis ei poolda ta seda täielikult. "Mina ei poolda küll kõige Venemaaga seotud ja vene keeles toimiva asja lauskeelustamist, vaid kaaluksin seda igal juhul eraldi."

"Mina arvan, et lääne õigusruumis me iga kord mõtleme väga põhjalikult järele enne, kui me oma väärtuste kallale läheme," tõdes Viik.

Viigi sõnul peaksid inimesed hetkel võimalikult palju toetama Ukrainat sõja võitmises, kuid omakorda andma tuge, et Venemaa siseopositsioon oleks edukam.

Hoobi saab ka haridusvaldkond

Lisaks majandusele ja kultuurile on omakorda mõjutusi saanud ka haridusvaldkond. Nii on mitmed Eesti ülikoolid teatanud, et keelduvad Vene ja Valgevene noorte vastuvõtmisest.

Kuigi Viigi sõnul on ülikoolid uhked, et nende koolides õpivad erisuguste taustaga inimesed, siis mõistab ta, et koolide otsus tekitab paljudes vastumeelsust.

"Need on igakord kaalutlemise küsimused, mida me ühe või teise keeluga, või ühe või teise oma akadeemilise väärtuse tagaplaanile lükkamisega saavutame," ütles Viik.

Küll aga tõdes Viik, et ilmselt on tõenäosus väike, et Eestisse soovib õppima tulla mõni Putini režiimi toetav õpilane, ent julgeolekuriski ei tohiks siiski alahinnata. "Ülikool ei ole koht, mis läheb lihtsalt kaasa üldise emotsiooniga," tõdes Viik ja lisas, et õpilaskandidaate püütakse analüüsida ükshaaval. 

Ka Sirje Helme lisas, et üliõpilaste vastuvõtutingimuste muutmise korral on jällegi oluline jälgida inimeste reageerimist olukorrale.