Idee, et tuua lavale väärikas eas tantsijad, autor on Henri Hütt. "See energia, mis siit tuleb, on lihtsalt vapustav. Olen õppinud, kuidas aega väärtustada. Ja tõesti, mina olen iga sekundit prooviprotsessis väärtustama hakanud. Lõhume ka barjääri, mis vanuses laval olla. See grupp, kes siin on, on moodustanud nii armsa koostoimiva terviku. Nad teevad noortele silmad ette," sõnas lavastaja Hütt "Ringvaatele".

Dramaturg Jan Teevet ütles, et inimesi oli lavastusse väga lihtne kaasata. "Peaaegu kõik helistasid ise ja andsid teada, et tahavad osaleda," ütles dramaturg, lisades, et mõtlevad juba järgmiste linnade peale.

"Ka 80-aastane keha võib jätkuvalt olla väga plastiline ja on valmis otsima uusi suundi," ütles Teevet.

Tantsija Silva Järve, kes on elukutselt kaugejaama telefonist, meenutas oma esimest tantsu. "Esimene tants oli siis, kui olin 17 ja oli naistepäev. Elasin Türil ja esines üks tore ansambel Juku. Aga ma hakkasin kartma ja keerasin otsa ringi. Läksin koju, aga hing ihkas tagasi. Läksin uuesti kultuurimajja. Kartsin, et keegi ei võta mind tantsima. Aga tants hakkas ja üks poiss tuli üle saali. Ta leidis mu üles. Kuna see oli mu esimene tants, siis ma väga kartsin," rääkis Järve.

Laval esinev naistearst Marju Raja sõnas, tema jaoks oli osalemine nagu pea ees ette hüppamine. Küsimusele, kas on olemas vanus, kui naine saab tõepoolest "liiga vanaks", vastas Raja, et ei ole. "Naine ei ole kunagi vana. Ta on täpselt nii, nagu ta end tunneb. Kui on tervist, jõudu ja tahet, ei ole sellel numbril üldse tähtsust," sõnas tantsulavastuses kaasa tegev naistearst.

"Esimene Tants. Viimast korda" esietendub 22. aprillil kell 19 Paide teatrimajas ja järgmine etendus toimub 7. mail.

Pärast kaht etendust Paides jõuab lavastus uuesti vaatajate ette suvel Rakveres rahvusvahelisel teatrifestivalil Baltoscandal. Siis tantsivad Rakvere inimesed.