Festival toimub lisaks teatrisaalidele ka teistes Rakvere huvitavates kohtades, muu hulgas linnavolikogu saalis. Korraldajad lähtuvad Baltoscandali kava kokku pannes festivali toimumisajast ja asukohast.

"Ta on väikeses linnas toimuv suvefestival ehk siia sobivad rõõmsameelsemad, elujaatavamad ja võibolla ka väikese krutskiga etendused, mis panevad mõnikord mõtlema ka tõsisema teema peale, "ütles festivali kunstiline juht Priit Raud.

Raud lisas, et festival on alati proovinud kohalikku kogukonda kaasata sellega, et mõnes etenduses pakutakse neile võimalust kaasa lüüa. "Ja see on üllatav, kui väga tahetakse seda teha, helistatakse ja saadetakse e-kirju, et millal taas saab üles astuda," ütles Raud.

Sel aastal on programmis koguni kaks sellist lavastust. Ööklubis Carola jõudis publiku ette Liisa Saaremäeli ja Emer Värki dokumentaallavastus "Sihtkoht teadmata 12 HMR", mille kaasloojateks ja etendajateks on Rakvere reaalgümnaasiumi vastsed vilistlased.

Rakvere linnavalitsuses toovad Henri Hütt ja Jan Teevet vaatajani lavastuse "Esimene tants. Viimast korda. Rakvere", kus liiguvad ja jagavad mälestusi kohalikud elukogenud inimesed.

Pealtvaatajad saavad kaasa lüüa ka lavastuses "Inferno", kus pannakse seda soovinud festivalikülastajad tantsima roboti juhtimisel.

Baltoscandal lõppema laupäeval, kuid kahe lavastuse lisaetendused on Rakveres kavas veel ka pühapäeval.

Esimesed kaks Baltoscandalit toimusid Pärnus 1990. ja 1992. aastal, alates 1994. aastast on festival toimunud Rakveres.