"Tugeva ja isepäise, loodusjõudu täis Evi Tihemetsa kõrval näivad väga vastandlikuna August Künnapu haprus, tema jäägitu kultuuris viibija haavatavus. Ent kuigi August loob etteantust usaldades, Evi seda vormides, ja kuigi Augustil õnnestub, aga Evil ehitub, on tulemusena valmiv kunstiteos õnn mõlemale ühtviisi. Ja kui on õnn, siis on ka kõik ülejäänu," selgitas näituse kuraator Tamara Luuk.

Evi Tihemets (1932) lõpetas riikliku kunstiinstituudi 1958. aastal raamatugraafikuna ja on terve elu tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Ta osales 1960. alguses hoogsalt Eesti kunsti uuendusliikumises, olles üks esimesi, kes tõi meie graafikakunsti värvi ja tugeva üldistusjõuga abstraktse kujundi. Ta on esinenud paljudel isiku- ja rühmanäitustel ning saanud graafikabiennaalide ja -triennaalide preemiaid nii meilt kui ka mujalt, teda on autasustatud Eduard Wiiralti (2011) ja kaks korda Kristjan Raua preemiaga (1992 ja 2013).

August Künnapu (1978) on õppinud Eesti humanitaarinstituudis (1996–1997), aastatel 1997–2002 Eesti kunstiakadeemias arhitektuuri ja aastal 2000 Londonis Slade'i kunstikooli suvekursusel. Aastail 2005–2011 ja 2018. aastast siiani on ta toimetanud Epifaniot, ajatut kultuurilehte eatule lugejale. Tema looming ja näitusetegevus on olnud ja jätkub mitmekesise ning viljakana. Aastal 2007 tunnustati August Künnapu maaliloomingut Konrad Mäe nimelise medaliga ja aastal 2018 Kristjan Raua preemiaga.

Näitus "Õnn ja kõik ülejäänu" jääb avatuks kuni 3. juulini.