Teatriajaloopäeval toodi vaatajate ette kogukonna mõttetalgute kaasabil Urmas Lennuki ja Ruth Linnardi sulest ilmunud näidend "August ja Julia", mis on humoorikas versioon Saksamaalt pagendatud August von Kotzebue tulekust Kiiklasse, kus koduõpetajana töötas Gustav Arvelius, kes Kiiklas kirjutas esimese eestikeelse ilmaliku raamatu. Lavalugu valmis Kotzebue stiilis ehk laval tantsiti ja lauldi.

"Kotzebue tunnetas selle maailma ehedust, see oli tema eripära. Erinevalt näiteks Goethest, kes oli väga literaalne, leidis Kotzebue, et teater peab töötama kõikidele meeltele. Sellepärast tõi ta lavastustesse muusika, tantsud, liikumised sisse," rääkis ajaloolane Vallo Reimaa.

Reimaa rääkis, et kui seni teati, et esimesed Eesti statsionaarsed teatrid loodi 18. sajandil August von Kotzebue Eestisse tulekul Paldiskis ja Tallinnas, siis ajalooürikute põhjal saadi innustust hoopis Kiikla mõisateatrist.

"Näidendis nägime üht Arveliust, kes oli koduõpetaja just selles mõisas. Tema vend oli see, kes liikus ka siinkandis, aga oli ka Paldiski teatri asutaja, kes liitis Paldiski trupi Tallinna trupiga ning kes oli Kotzebue lähedane sõber ja võitluskaaslane.

Väga suur kattuvus on nende inimeste seas, kes tegutsesid siin ja seal, aga kui hakata ajalist järge ajama, siis algus paigutub siia kanti," ütles Vallo Reimaa.

Maailmakuulsa August von Kotzebue sidemeid Eestiga on ajaloolase sõnul oluline au sees hoida. "Võibolla oligi tegu esimese tänapäeva mõistes superstaariga. Superstaaridel on oma kindlad tunnused. Oli küll kuulsaid inimesi tol ajal, aga selles võtmes, nagu me tunneme tänapäeval superstaare, võis ta olla üks esimesi maailmas: tema üle vaieldi, teda tunti, teda armastati, teda vihati, aga kõik teadsid, kõik rääkisid ning tema ümber olid skandaalid ja raha."

Järgmine kord on plaanis kostüümidraama "August ja Julia" tuua vaatajate ette Kiikla kiigepäeval, 13. augusti.