Prantsusmaal Cannes'i filmifestivalil toimunud Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi konverentsil arutasid filmivaldkonna esindajad, kuidas parandada Euroopa filmide levitamise võimalusi.

"Filmide levitamine turul on väga muutunud. Kui vanasti oli üsna oluline olla kinos nähtav, siis täna on teema see, et filmid tulevad välja platvormil, aga keegi tegelikult ei tegele platvormidega ja Euroopa filmide esiletõstmisega platvormidel," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

"See on muutunud päris suureks väljakutseks. Ameerika filmid, kes panevad poole oma filmi eelarvest ka filmide levitamise, turundamise ja esiletõstmise peale, n-ö söövad Euroopa filmid ära," lisas Sepp.

Kultuuriminister Tiit Terik, kes samuti osales filmikonverentsil, ütles, et Ameerika filmitööstuse mudelist tasub õppida, kuid kahtleb, et seda oleks võimalik üks ühele Euroopas rakendada.

"Täna oleme Eestis ja Euroopas olukorras, kus nii laiasid võimalusi oma filmiloomingu tutvustamiseks ei ole. Kui me toodame paari miljoniga ühe filmi, siis teist sama palju panna selle promo ja reklaami alla ... täna ei ole meil selleks jõudu," tõdes Terik.

Teriku sõnul on Euroopa kinol tulenevalt riikide ja keelte paljususest raske ennast USA turuga võrrelda.

"Näiteks Prantsuse komöödia filmitootjate ja levitajate hinnangul Skandinaavias väga suurt läbilöögivõimalust ei oma. Samas on oluline, et me võimalikult paljudes erinevates ühisprojektides oma jõud ja ressursid ühendades saaksime filmi toodangut ja sisu pakkuda võimalikult laiale auditooriumile," sõnas Terik.

Sepa sõnul toodetakse Euroopas filme rohkem kunstilistel eesmärkidel ning selleks, et filmivaldkond ka majanduslikult edukas oleks, peaks tööstus olema üles ehitatud mõtteviisil, et film peab rohkem raha sisse tooma, kui selle tootmiseks kulub.

"Euroopas paistab olevat rohkem mõte, et saaks filmi valmis ja ära teha, aga mis sellest filmist edasi saab, see on meile ikka kuidagi keeruline. Näen, et see turumuudatus, mis praegu toimub, et kinode kõrvale on tulnud platvormid oma vaatajaid leidma, loob meile palju võimalusi," usub Sepp.

"Platvormid avasid ju täiesti uue ukse. Iga päev on vaja rohkem sisu. Rohkem Euroopa filmi on vaja teha, võib-olla natuke suuremate eelarvetega. See avab suurepäraseid võimalusi, ka väiksetel riikidel tekivad suuremad võimalused. Lihtsalt on vaja see vaataja leida ja selle vaatajaga tegeleda," lisas Sepp.

Eesti on tänavu Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi eesistujamaa. Koos filmiinstituudiga korraldatakse juuni alguses Tallinnas rahvusvaheline konverents, kus jätkub arutelu Euroopa filmileviku teemal. Tallinnas saavad sõna ennekõike filmitegijad – režissöörid, heliloojad, stsenaristid, monteerijad, kes räägivad, kuidas olukord Euroopa filmiturul nende tööd mõjutab.