Tristan Priimägi sõnul saab Cannes'i filmifestivalile läheneda mitut moodi: on võimalik käia glamuuri taga ajamas või siis lihtsalt filme vaadata. "Kui on ligipääs, siis saab ka glamuursemalt läheneda, päris välistatud see ei ole, aga selleks peab sul olema ka teatud profiil endal, pead olema mõnda aega end seal näidanud, olema festivali investeerinud või muul moel neile kasulik, siis juurdepääs sellele lihtsustub," tõdes ta ja lisas, et kriitikuna on see tegelikult ajakulu. "See vabadus võtab palju aega."

Festivali võidufilm, Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurk" on Priimägi sõnul väga satiiriline lähenemine nüüdisaegsele urbanistlikule maailmale. "Film oli ka selles mõttes huvitav, et põhjustas väga palju konfliktseid olukordi, osad olid veendunud, et see oli täielik möödalask, mulle jällegi äärmiselt meeldis," ütles ta ja tõdes, et Cannes'i filmifestivalilt oodatakse võib-olla hõllanduslikku, eksistentsiaalset ja põhjapanevat asja, mida Östlund ei ole. "Ta on šketsimees, teistsugune lähenemine täiesti, ta ütles ka, et rootslasena teda Berman üldse ei huvita, ta tahab asju teisiti teha."

"Seekord oli filmivalik märksa kelmikam või krutskilikum, mistõttu peeti seda nõrgaks aastaks, kuna ta ei vastanud sellisele klassikalisele festivaliootusele, aga mulle meeldib selline mängulisem lähenemine palju rohkem," ütles ta ja lisas, et "Kurbuse kolmnurk" paneb samas väga mõtlema. "Ta pilab vaheldumisi moetööstust, kapitalismi, sotsialismi, tarbimisühiskonda, tegelikult kõike seda maailma, milles me elame."

Lisaks tõi Priimägi välja festivalil žüriipreemia võitnud Jerzy Skolimowski "Eo", mille peategelane on eesel. "Filmi pealkiri märgib tegelikult eesli häälitsust," ütles ta ja mainis, et seegi film tekitas suuri sõnasõdu. "Film on sisuliselt ilma tekstita ning läbi eesli silmade näeme inimeste maailma, kuidas ta ühest situatsiooni teise kulgeb ja seda kogeb, tundub täielik absurd, aga minu arust väga liigutav, äge ja vaimukas film."

Festivali mängulisust esindab filmikriitiku arvates hästi ka 79-aastase kultuslavastaja David Cronenbergi värske film "Tulevikuroimad". "Ta on läinud tagasi selle juurde, mille järgi teda kõige enam tuntakse ehk body horror ja tuleviku düstoopilised nägemused maailmast, kus inimkeha on hakanud kasvatama endale organeid, mille tähendust keegi ei tea."

"Filmi peaosatäitja Viggo Mortensen on etenduskunstik, kes kuntsiprojektina neid organeid enda küljest eemaldab, sest inimkond on arenenud nii kaugele, et nad valu enam ei tunne, selline täiesti segane maailm," mainis ta ja lisas, et film pakub mõtteainet. "Tore, et vanameister on oma vormi juurde tagasi tulnud."

Ukraina teema oli tema arvates samuti Cannes'is päris hästi esil. "Nii sõnavõttudes kui ka osaliselt filmivalikus, leeduka Mantas Kvedaraviciuse "Mariupol 2" oli seal programmi pandud, mille ta naine pärast režissööri tapmist kokku pani, film linastus mitu korda ja tekitas päris tugevalt seal kõneainet," ütles ta ja lisas, et ühest küljest võib tunduda vastutustundetu sõja ajal sellist üritust korraldada. "Teisalt on see üritus võimalus nendele probleemidele tähelepanu tõmmata."