Aimar (A): Te nimetate oma muusikat heebrea ja juudi muusikaks. Enamiku inimeste jaoks on see üks ja sama, kas seletaksite vahet?

Talya (T): Heebrea muusika on Iisraelis tehtav muusika. Heebrea suri välja igapäevase kõnekeelena, ent säilis rituaalse keelena, juba mitu sajandit tagasi. Iisraeli riigi rajamisega heebrea keel taaselustati. Nüüd on see Iisraeli riigikeel. Juudid elavad üle maailma laiali ja neil on eri regioonides välja arenenud nii oma kultuur kui ka oma keel-dialekt. Meie esitame peamiselt Lähis-Ida, aga ka Balkani ja Hispaania juutide muusikat, kuna meil endil on juured nendes regioonides. Esitame muusikat, mida me ise nimetame juudi diasporaa muusikaks. Palju sellist muusikat pole kellegi kirjutatud, need on lood, mis on säilinud folkloorina. Paljud nendest lugudest olid tegelikud palved ja nad põhinevad piiblitekstidel. See on just see nurk, mis meid muusikas huvitab. Need on lood, milles on palju väge. Teine meie lähenemine on omalooming. Me võtame ise piiblitekste ja kombineerime neid meloodiatega. Kui tegemist on ilusa tekstiga, siis välja tuleb väga võimas lugu.

A: Ma ise olen natukene DJ ja ma ütleks, et üks juudi muusika stiil, mis alati toob rahva tantsima, on klezmer. Umbes 15–20 aastat tagasi ilmus massiliselt bände, kes kombineerisid klezmer'it rock'i või pungiga. Kuidas teie suhtute sellesse klezmeri-lainesse? (Klezmer – Ida-Euroopa juudi muusika)

Yonnie (Y): Tegemist on väga unikaalse fenomeniga. Enamik selliseid klezmer-bände tuleb Euroopast ja nad pole tihti isegi juudid.  Mõnes meie loos on natukene klezmeri-mõjusid, ent rohkem on meil mõjusid Balkanilt. Siin on ennekõike instrumentide erinevus, meie läheme muusikaliselt enam Armeeniasse või Türki, ent teatud klezmer-hing on meie lugudes olemas küll. Ühes meie hilisemates lugudes on palju klezmer'i mõjutusi, ent klezmer pole meie muusikas keskne.

T (naerab): Klezmer-muusika on väga populaarne ja talle pööratakse palju tähelepanu. Kui ma laulan, siis ma otsin neid juudi muusika segmente, mis ei ole eriti tuntud, sest populaarsed võtted ja lähenemised on igavad. Ma otsin midagi sellist, mis on uus nagu juudi Lähis-Ida muusika, mis on läänes palju vähem tuntud kui klezmer. Me püüame tutvustada kuulajatele neile tundmatuid juudi muusika aspekte. Aga mulle meeldib klezmer. See on rõõmus tantsumuusika. Klezmer on umbes nagu mustlasmuusika. Ma olen laulnud ka mustlasmuusikat, ehkki mul pole üldse mustlasjuuri.

Y: Ma selgitan paari asja klezmer-muusikas. Iisraelis on koos palju erinevaid juudi traditsioone. Väga tihti, kui mittereligioossed juudid abielluvad, siis nad maksavad terve varanduse DJ eest ja kõik tantsivad. Ma olen aga esinenud ultraortodokssete juutide pulmades. Need inimesed ei hooli eriti toidust ega muust luksusest. Nad investeerivad kogu raha heasse klezmer-bändi, sest nende jaoks on see muusika, milles on see õige õnnelik vaib. See on väga huvitav, sest paljudel sellistel inimestel on 10–12 last ja neile kõigile pulma korraldamine maksab terve varanduse. Kuid nad tahavad, et pulmas oleks hea kontsertbänd ja mulle selline lähenemine väga meeldib. Sa võid minna üliluksuslikku pulma ja sa näed, et lilled, mida pannakse sissepääsu juurde, on tähtsamad kui muusika. Ultraortodokssetel juutidel on nii, et pulma eesmärk on teha pruut ja peigmees õnnelikuks. Ma olen esinenud pulmades, kus toit on vilets ja üüritud on odavad ruumid, ent me mängime seal kaks-kolm tundi ja inimesed on väga-väga õnnelikud. Ka muusikuna tunned sa ennast seal õnnelikuna. 

A: Te mängite väga erinevat muusikat. Kuidas te leiate juudi muusikat Lähis-Ida erinevatest nurkadest?

T: Meie muusika päritolu on seotud meie päritoluga. Ma ise olen ema poolt bulgaarlane, ehk see perekond emigreerus Bulgaariast Iisraeli. Isa poolt on mu juured Jeemenis. Mu vanavanemad emigreerisid Jeemenist. Meie bändis on kõigil erinev päritolu, see on nii tüüpiline Iisraelile. 

A: Ma vaatasin Yamma Ensemble netilehekülge ja seal on väljas näited muusikast, mida te mängite. Olin väga üllatunud, kui nägin, et mängite ka Buhhaara juutide  muusikat. Buhhaara juutide kultuur on enam-vähem välja surnud Buhhaaras endas. Kui te leiate selliseid juudi kogukondi, kas te uurite ka nende ajalugu ja kultuuri?

Y: See on väga hea küsimus. Sellised asjad juhtuvad loomulikult. Üks meie ansambli liige – Aviv Bahar –  pärineb Buhhaarast. Me ei tee spetsiaalselt uurimusi. Iisrael on loomulik sulatuspott (melting pot). Minu juured on Iraagis. Ma ei ole uurinud Iraagi juutide kultuuri, sest kui ma olin väike, siis mu isa laulis Iraagi juutide laule. Nur (Nur Bar Goren – bändi löökpillimängija) on pärit Bulgaariast ja Jeemenist. Iisraelis on igal sünagoogil oma stiil. See võib olla aškenazi (Prantsusmaa ja Ida-Euroopa juudid), maroko või jeemeni judaism. Pühade ajal, kui sa kõnnid ringi kasvõi ühes linnaosas, siis sa kuuled erinevaid palveid eri stiilides. Iisraelis väga austatakse kultuurilist mitmekesisust, mis omab juuri eri maailma osades. Iisrael on noor riik, aga meil on väga rikas kultuur tänu emigrantidele, kes tulid siis erinevatest maailma osadest. 

A: Erinevates juudi kogukondades on oma dialektid ja keeled. Kuidas te keelelise erinevusega hakkama saate?

T (naerab): Ma naeran, sest ma just praegu töötan ühe jeemeni muusika projektiga ja ma üritan õppida jeemeni araabia keelt. Jah, see nõuab tööd. Ma mäletan, et sephardi (Hispaania juudid) laulude jaoks ma leidsin ühe vana naise, ma sõitsin tema juurde ja see naine õpetas mulle, kuidas tuleb neid laule laulda. Iisraeli puhul on tore see, et erinevat päritolu inimesed on siin ja sa saad kohapeal õppida nende kultuure. Ma näiteks ei räägi ladinot, aga ma laulan ladinos (Hispaania juudi dialekt). Peab harjutama ja laskma mõnel keele oskajal kuulata oma laulu, enne kui sa loo avaldad. Mul juhtus kunagi nii, et ma avaldasin ühe video, kus ma tegin palju (keelelisi) vigu. Ma mõtlesin, et kes sellest ikka hoolib, aga tuli palju mürgiseid kommentaare ja mulle selline asi ei meeldi.  Keelte õppimine on aega nõudev protsess.

Y: Me oleme väga inspireeritud Shlomo Carlebach'i muusikast. See oli kuulus rabi, keda kutsuti ka hipirabiks. Ta kirjutas sadu tuhandeid laule ja tema muusikat kasutatakse palju pulmades. Tema muusikas on midagi väga folkloristlikku ja külgetõmbavat, neis on teatud mustlasmuusika hõngu. 

A: Teil on väga huvitav marketingistrateegia. Bändi Youtube'i kanalil saab endale osta ligipääsu teie suuremale muusikavalikule. Kas te saate sellest rohkem rääkida?

T: See on meie jaoks uus asi. Me saime väga palju vastukaja Youtube'is, kui me oma kolmanda CD välja lasime. Meil oli idee anda CD välja ainult üle Youtube'i ja bändi netilehekülje. Ja kuna meil on oma (fänni)kogukond, kes ostavad CD-d otse meilt, siis oli kogemus väga positiivne. Youtube'i kanal aitab saada rohkem raha tagasi kui Spotify. Neljanda CD-ga otsustasimegi, et vaid registreeritud kasutajad saavad seda eelkuulata. Inimesed ei tea eriti, et muusika lindistamisega kaasnevad kulud. Inimesed tarbivad tasuta muusikut, mis on okei. Sealjuures on artistid alamakstud ja me proovime seda olukorda muuta.

A: Paljud artistid ei tee enam CD-sid. Teie olete otsustanud aga CD-sid välja anda.

T: Jah, sest me näeme, et CD-de järele on nõudlus. CD-sid ostavad peamiselt vanemad inimesed, ka väljaspool Iisraeli. Inimesed küsivad CD-sid, nad soovivad midagi füüsiliselt omada. Inimesed saavad tellida CD-sid üle meie netilehekülje.

M: Teatud pidi on CD ka nagu mälestus, mille sa  kontserdilt kaasa võtad. CD-d saab signeerida ja inimesed saavad samal ajal ka meiega vestelda. 

A: Tänan teid intervjuu eest! Näeme Viljandis!