"Eesti ergutusmeede pakub olulist investeeringutulu," sõnas Olsberg SPI vanemkonsultant Eleanor Jubb. "Iga tagasimaksefondi investeeritud euro toob majandusse juurde 5 eurot – sellest 2,5 eurot tuleb otseselt filmisektorisse, 1,2 eurot tarneahela kaudu ning 1,30 eurot lisanduva palgatulu näol."

2021. aastal tõi tagasimakseprogramm Eestisse raporti järgi:

• 16,7 miljonit eurot, seejuures 8,2 miljonit eurot loodi Eesti majandusse lisandväärtusena;
• 189 töökohta;
• 2,7 miljonit eurot täiendavat maksutulu riigile.

Film Estonia programmist toetust saanud filmiprojektide Eestis tehtud kulutused on viie aastaga suurenenud rohkem kui kaheksa korda. Kui 2016. aastal oli Eestiga koostöös valminud filmiprojektide siinsed kulutused kokku 1,2 miljonit eurot, siis 2021. aastal on koondsumma kerkinud 10,5 miljoni euroni.

Film Estonia programmist toetust saanud filmiprojektide välisprodutsendid nimetasid Eestisse tuleku olulisimaks põhjuseks tagasimakseprogrammi olemasolu, seejärel professionaalse meeskonna olemasolu ning filmimiseks sobivad asukohad.

"Oleme täna olukorras, kus Eesti filmitööstusega tahab koostööd teha rekordarv välisprojekte, kuid Film Estonia eelarve saab ületatud juba aasta alguses," tõdes Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

"Olsbergi raport näitab selgelt, mida Eesti riigil on võita, kui suurendada Film Estonia mahtu ning tagada programmile jätkusuutlik rahastus. See on väga hea tootlusega investeering Eesti majandusse ja meie inimeste heaolusse."

Eestis tagasimakse saanud näidisprojekti lainetusefekti analüüs näitas, et vaid veidi üle 40 protsendi tootmiskuludest kantakse audiovisuaalsektori ettevõtetes. Ülejäänud 60 protsenti kuludest jagunes paljude muude sektorite vahel.

Raport toob ka välja, et tulevikku vaadates on suur väljakutse see, et Eestis valitseb kõigi tasandite ja rollide filmi- ja televisioonitööjõu puudus, ja seda koguses, mitte kvaliteedis.

"Tööjõud on sektori jaoks globaalne probleem, aga nii väikese rahvaarvuga riigis nagu Eesti võivad need probleemid olla teravamad, kuna paar samaaegset filmiprojekti kulutavad ära suure osa olemasolevast kvaliteetsest tööjõust," seisab raportis.

"Ilma piisavate strateegiateta tööjõu suurendamiseks, nagu koolituskavad ja ümberõppeprogrammid, süvenevad need probleemid projektide arvu suurenedes."

Film Estonia tagasimakseprogrammi majandusmõjude analüüsi koostas Eesti Filmi Instituudi tellimusel rahvusvaheline konsultatsioonifirma Olsberg SPI, mis on spetsialiseerunud audiovisuaalsektorile. Instituudi tellitud analüüsis on keskendutud tagasimakseprogrammi majanduslikele mõjudele 2021. aastal.

Film Estonia ergutusmeede on tagasimaksefond, millest saab toetust taotleda mängu-, dokumentaal ja animafilmidele, telesarjadele ja järeltootmisele. Selle eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30 protsenti Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest.

Enamiku aastate jooksul alates fondi käivitamisest 2016. aastal on fondi maht olnud kaks miljonit eurot aastas. 2019. aastal suurendati fondi mahtu erandkorras, et võimaldada Warner Brosi mängufilmi "Tenet" tootmist. 2022. aasta alguses suurendati tagasimaksefondi veel kord, sest taotlusi esitati nii palju, et Eesti oleks fondi väiksuse tõttu võinud kaotada väärtuslikke projekte teistele riikidele.