1930. aastal Pariisis sündinud Godard kasvas üles ja käis koolis Nyonis, Genfi järve kaldal Šveitsis. Lõpetanud 1949. aastal kooli, kolis ta tagasi Pariisi ja leidis oma koha pärast sõda Prantsusmaa pealinnas õitsenud kinoklubides, mis mängisid olulist rolli prantsuse uue laine sünnis.

Godard, kes oli enim tuntud oma ikonoklastilise, näiliselt improviseeritud filmimisstiili ja paindumatu radikaalsuse poolest, jättis oma jälje 1960. aastatel ajas aina poliitilisemaks muutuvate linateostega, mis inspireerinud režissööre ka aastakümned hiljem.

Tema 1960. aastatel tehtud filmid murdsid prantsuse kino väljakujunenud tavasid ja aitasid käivitada uue filmitegemise viisi, mille juurde käisid käeshoitav kaameratöö, hüppelised lõiked ja eksistentsiaalne dialoog.

Viimastel aastatel sai tema karjäär sisse uue hoo filmidega "Film Socialisme" (2010) ja "Adieu au langage" (2012), kus ta katsetas digitehnoloogiaga.