Tunnustuse teenis ta Maarja Kangro novellikogule "Õismäe ajamasin" kirjutatud arvustuse "Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa" eest. Kiisleri kõrval kandideerisid auhinnale ka Merlin Kirikal, Ave Taavet, Mihhail Trunin, Berk Vaher ja Mart Velsker.

"Hea kriitika on selline, mis tekitab huvi lugemise vastu. Konkreetse raamatu, autori vastu. See on lühiajalisem vaade. Aga pikajalises mõttes on kriitika midagi säärast, mis lisab mõistmisse teatavaid nüansse suuremas plaanis," selgitas Kiisler saates "OP".

"Mulle väga meeldib lugeda vanu arvustusi. 10, 20, aga miks mitte ka 30 ja 50 aastat vanu arvustusi. See on hoopis teistmoodi tunne. Ka tänapäeva arvustaja ja kriitik võiks mõelda selle peale, et 10 või 20 aasta möödumise järel paistavad asjad teistmoodi ja tekst võiks olla ka siis veel huvitav."

Noorele, alustavale kriitikule on Kiisleril üks nõuanne: arvustamine ei pea olema tingimata karvustamine. Ei pea panema hindeid, ei pea andma hinnanguid. Võib lihtsalt autoriga kaasa mõelda.

"Parimal juhul võiks üks arvustus taotleda teatavat kongeniaalsust selle teose loojaga, mingisugust ühist keelt või mõistmist. Teiselt poolt võiks see anda raamatu või autori koguteoste lugejale arusaamist või viidet selle kohta, mida oodata või kuidas seda või teist mõista. Parimal juhul on seal ka sügavamat analüüsi, millel on väärtust ka aastakümnete pärast."

2022. aastal kuulusid žüriisse Pille-Riin Larm, Saara Lotta Linno, Kaupo Meiel, Carolina Pihelgas ja Johanna Ross (esiisik).

Alates 2015. aastast väljaantava Orase auhinna on varem pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee, Tiit Hennoste, Märt Väljataga ja Mikael Raihhelgauz.

Ants Orase kriitikaauhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest värske algupärase ilukirjanduse kohta.

Tallinnas sündinud ja Floridas surnud filoloog Ants Oras oli iseäranis 1930. aastatel Eesti juhtiv kirjanduskriitik. Orase toimetamisel sai kuju Arbujate rühm ning samuti seisis ta kirjanduse sõltumatuse ja hea maitse eest. Lisaks tutvustas ta väliskirjanduslikku mõtet ja oli viljakas luuletõlkija ja värsistatistika uurija.