Tallinnas sündinud ja Floridas surnud filoloog Ants Oras oli iseäranis 1930. aastatel Eesti juhtiv kirjanduskriitik. Orase toimetamisel sai kuju Arbujate rühm ning samuti seisis ta kirjanduse sõltumatuse ja hea maitse eest. Lisaks tutvustas ta väliskirjanduslikku mõtet ja oli viljakas luuletõlkija ja värsistatistika uurija.

Ants Orase kriitikaauhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest värske algupärase ilukirjanduse kohta.

2023. aastal kuuluvad žüriisse Ave Taavet, Brita Melts, Johanna Rannik, Indrek Ojam ja Jüri Kolk (esiisik).

Auhinnale on žürii nomineerinud järgmised arvustused:

• Saara Lotta Linno "Pilk vastuolulisele Wimbergile Buratino-põlvkonnast" (arvustus Wimbergi luuleraamatutele "Just praegu" ja "Enne kui", ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 6/2023)
• Heli Allik "Mööda koordinaattelgi" (arvustus Anti Saare jutukogule "Sõnaraamat", ilmunud ajakirjas Looming 4/2023)
• Saara Liis Jõerand "Kuidas jutustada juba jutustatut?" (arvustus Mehis Heinsaare romaanile "Kadunud hõim", ilmunud ajakirjas Looming 5/2023)
• Sveta Grigorjeva "Tolmust ja naistest" (arvustus Carolina Pihelga romaanile "Vaadates ööd", ilmunud ajalehes Sirp 06.01.2023)
• Jaak Tomberg "Rott labürindis" (arvustus Anti Saare jutukogule "Sõnaraamat", ilmunud ajakirjas Vikerkaar 6/2023)
• Aare Pilv "Merike Õimu eelomasus" (arvustus Merike Õimu luulekogule "Asjade alumine pool", ilmunud ajakirjas Looming 9/2023)

Alates 2015. aastast väljaantava Orase auhinna on varem pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee, Tiit Hennoste, Märt Väljataga, Mikael Raihhelgauz ja Vilja Kiisler. Auhinna suurus on 2000 eurot.