Tartus asuv kõrgem kunstikool Pallas on ainus rakenduslik kunstikõrgkool Eestis. Viirpalu sõnul on oluline just see, et kunsti on võimalik õppida erinevates Eesti regioonides.

Kunstiinimeste huvi Pallases õppimise vastu on Viirpalu sõnul piisavalt suur ning kõik soovijad kooli õppima ei mahu. "Konkurss on erinevatel õppekavadel erinev, aga rõõmu teeb see, et hoolimata väga keerulistest aegadest on huvi kunsti, disaini ja restaureerimise vastu püsinud ja mõnes kohas isegi tõusnud," selgitas ta.

Tänasel päeval õpetatakse Pallases seitset eriala. Rektori sõnul pole plaani uusi erialasid avada, kuid siiski on mõtteid senist õppekava muuta. Näiteks on plaanis luua uus restaureerimise õppekava, mis on täiesti eraldiseisev. "Praegu on see teiste erialade küljes, aga see oleks eraldiseisev ja annaks paremad ning võib-olla ka laiema oskustebaasi tulevastele restauraatoritele erinevate materjalide töötamisel."

Rekotri sõnul on rakenduslikus kõrgkoolis oma koht ka teaduse tegemisel. "Kui esialgu võib tunduda, et kunst ja teadus on teineteisest lahusseisvad asjad, siis õpetus kõrgkoolis peab kindlasti olema teaduspõhine ja tuginema uuringutele," nentis ta.

Siiski tõdes Viirpalu, et endiselt peavad kunstnikud rinda pistma nii sotsiaalse kui ka majandusliku ebakindlusega ning teadmatusega, mida nad pärast kooli lõpetamist edasi teevad. "Ilmselgelt on küsimus, kui noor inimene tuleb meile avatud uste päevadele või sisseastumisele, et mis temast nelja aasta pärast saab. Mul on praegu väga keeruline öelda, mis temast saab," sõnas rektor.

"Elin Kard on öelnud, et kunstnikud on nagu võililled asfaldi sees – nad lepivad väga vähesega ja tulevad sealt läbi. Ma väga tahaks loota, et meie lõpetajad ikkagi satuvad kuskile murumaale või natuke paremale pinnasele kui see asfalt."