Kalve retrospektiivnäitus hõlmab kogu Tartust pärit kunstniku ja fotograafia õppejõu senise loomingu, alates koolipoisi-aegsetest katsetustest kuni olulisemate seeriateni välja. Need on "Surnud lindude elu", "Tagasi Pariisis", "Supilinna vaated", "Tartu botaanikaaed ja Toomemägi", "Anatoomikum 91", "Kalvetaarium", "Koloreeritud loodus" jt. 

Kalve puhul on läbi 45 loominguaasta plaatkaameraga pildistamine, vanade tehnoloogiate ja käsitööga väärindatud kujutis olnud loomulik areng. Aja jooksul on muutunud tema kujundid ja motiivid. Kalve loomingulise teekonna tulemit on vaadeldud kui paroodiat või epitaafi kogu modernkultuurile, mille algust fotograafia sünd sümboliseerib.

"Kalve piltides on alati üks asi, mis judinaid tekitab: sagedasti valgus, aga vahel ka mõni detail on toetatud nõnda, et kui näeme ta ära, variseb koost meie turvatunne siin maailmas. Pilt on omapead ega meenuta midagi. Põhjatusügav," selgitas Peeter Laurits.

Kalve tunnistas, et kujutise sünd on seletamatu, sisemine ja iseeneslik. "Seda seisundit, millest algab loomine, seletab ta vaistliku tunnetusena. Ta ei analüüsi oma teoseid tänapäeva kunstiprojektide kontseptsioone lahti harutavate tüüpiliste sõnadega nagu narratiiv ja diskursus. Need pole lihtsalt tema pärusmaa, sest valguse ja varju esteetika kõigi sinna vahele passivate fotograafiliste väljendusvahendite võimalustega paneb vaataja tundma, reageerima. Igaüht isemoodi. "

Toomas Kalve (1965) loomingule on iseloomulik 19. ja 20. sajandi vahetuse plaatkaamera kasutamine, fotode toonimine, retronostalgia, manerism. Kunstnik on esinenud arvukatel isiku- ja rühmanäitustel nii kodu- kui välismaal, tema töid on Fotomuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Linnamuuseumi ja erakogudes. Kalve on fotograafide rühmituste "Igavesti Sinu" (1990) ja "Kütioru Avatud Ateljee" (1996) asutajaliige ja alates 1988. aastast Tartu Fotoklubi president.

Näituse kuraator on Annika Haas.  Näitus kuulub Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta programmi.