Raul Ojamaa – "Haanja"

Teise singli peal novembri ilmuvalt debüütalbumilt "Again And Again And Again" avab Ojamaa ennast rohkem. Trip-hop'ilikku hägusse maetud indie-RnB lugu teeb erinevalt Noepiga kahasse tehtud "We Get Lostist" ka kuulajale selgemaks, kes või mis on sooloartist Raul Ojamaa ning mida ta meile võiks pakkuda. "Haanja" on täis piisavalt palju huvitavaid otsuseid, et järgmiste singlite osas kõrvad lahti hoida.

Kermo Murel, Jooseppro ja Lennu – "Kätu"

Päkapikudisko ei sure kunagi. Ja kui te ei kuule, et loo refräänis jörmates kasutatakse sellist skandaalset, ulakat, provokatiivset, pihku itsitavat ja väga ohtlikku sõna nagu "kondoom", siis olge mureta, siis peale selle välja laulmist võetakse mõned sekundid, kus sõna "kondoom" kordusest ja kajast saab korraks lugu "Hugo Toom". Ma ei tea, kui palju selline intertekstuaalsus ja call back'id idee poolest üksteisega äravahetamiseni sarnaste päkapikudisko lugudele kasuks tulevad. Miraaži võivad ju mõrad sisse tulla. Ettevaatlikkuse huvides oleks äkki targem ikkagi võtta poos, nagu enne uut lugu polegi ühtegi naljakat tantsulugu eksisteerinud ja kõik alles siit algab. Igatahes huvitav, et isegi tavapärasemast kirevama ja sirisevama biidi peal jõutakse ikka ühe ja selle sama tulemuseni.

Salea – "Inside Out"

Salea ehk Elina Salumäe seob uue singli peal kenaks tervikuks õrnad vokaalmeloodiad ja müristavad bassid.

Elis AM – "Sina ka?" 

Paari aasta eest rääkisime siin rubriigis Elis AM-i lühialbumist "The Underlying Panic", kus tegeles elektroonilise dreampop'iga. Nüüd on ta võtnud hoopis teise suuna. "Sina ka?" auditooriumi-alased ambitsioonid on palju laiemad. Ideed on siin head, salmid ei väsita, bridge on kaasahaarav ja kasvab sujuvalt üle kaasaegseks ja õnnestud anti-refrääniks. Kahjuks jätab produktsioon kõik need head ideed natuke omapäid. Taust on peaaegu tühi, liiga lihtne, monotoonne, ilma igasuguste tekstuurideta. Ka Elis AM-i esitus saaks oma kitšiduses (ja seeläbi ka usutavuses) tulle rohkem järgi sellele, mida ta teha tahab. Praegu jäädakse kuhugi Ariana Grande ja Pinkpantheressi vahele pidama, kummalegi suunale pühendumata. Jääme ootama, mida teeb Elis AM nõudlikuma ja põnevama produktsiooni peal.

Luurel Varas – "Sweet Sleep"

Väsimatu Luurel Varas tuli välja oma selle aasta neljanda projektiga. Samasse aastanumbrisse jäävad veel kaks täispikka "Ruff weld mega deep" ja "Crank" ning EP "Putukas". Värske "Prom Song" on ka EP, kokku nelja looga, millest kõik on väga tugevad, aga "Sweet Sleep", mis kõlab, nagu sööks suur dubstep-sisalik lõugu lõksutades ühte väikest õnnetut house'i lugu, on eriti mõnus.

Carinam – "Dreamer"

Carinami uus singel jõuab tema novembris ilmuvale albumile "The Rain Era", mida artist ise nimetab isegi kontseptalbumiks. Viimasel singlil võtab Carinam mõnes mõttes hoogu maha, kui seda veel võtta on, aga siiski on tema popfolgi sisse leidlikult peidetud altroki võtted.

Inger ja Elisabeth tiffany – "Viib meid tuul"

Inger ikkagi ei jäänud kondiitriameti juurde, vaid jätkab ikkagi muusikuna. Seda kinnitab ka see, et uue loo pealkirja küpsetada ja teistele pakkuda otseselt ei saa. Kuigi võib-olla leiab ta selleks viisi. Kaasas ka Elisabeth Tiffany ja koos teevad nad, võib vist juba öelda, et "ingerilikku" Eesti poppi.

Cecilia ja Margiiela – "Koletis"

Kui esiksingel Cecilia teiselt albumilt andis vähe vastuseid ja ei tekitanud ka eriti küsimusi, siis "Koletis" koos Margiielaga, kellele antakse loo produktsioonis eriti uhke poodium, tekitab neid juba rohkem ning toob Cecilia loomingusse mõõtmeid juurde. Samas ei ole põhjendamatu küsimus, kas siin ei ole kaks täiesti eraldiseisvat lugu lihtsalt kokku keevitatud? Ei tea, peab veel kuulama, sest õnneks on, mida kuulata. Cecilia ja Sander Sadama elektropoopi jookseb "Koletise" peal sisse isegi kergelt mannalikke industrial-popi riffe.

Kaisa Kuslapuu – "Hengeke"

Ansambli Lonitseera juhtfiguurina tuntud Kaisa Kuslapuu valmistub teise, aga esimese täispika albumi välja andmiseks. 16. oktoobril näeb ilmavalgust "Vaŕo", mis esiksingli põhjal on vähem naljatlev kui nt Lonitseera muusika ning lähtub sisemiselt folgi kõrval ka popmuusika loogikatest, äkki isegi viimased lausa domineerivad.

Ixtlan – "Imetabane"

Uus neljaliikmeline kollektiiv Ixtlan sisenes Eesti muusikamaastikule suve alguses, kui lasi välja oma debüütsingli "Tundmatus". Nüüd on bändil valminud uus pastelne pala pealkirjaga "Imetabane". Bändi tekstid ja meloodiad kirjutab Ardo Kantemus, produtsendiks kitarrist Ivo Leesar. Kaasa teevad veel Jason Greenberg ja Ako Lehemets.

Taylor Swift – "Babylon"

Vahepeal on olnud päris mõnus paus igasugusest taylorswiftindusest. Olin vist paar nädalat elanud nii, et unustasin tema olemasolu ära. Aga kas ta oleks Taylor Swift, kui ta ei tunneks ära täpset hetke, mil inimesed, kes tema muusikat igapäevaselt ei kuula, teda unustama hakkavad. Sellepärast saigi tema möödunud aasta album "The Life of a Showgirl" endale sel reedel neli lisalugu, mis on täpselt sama vähe showgirl'ilikud kui paljud albumi lood. Sealhulgas ka "Babylon", mis lahkab akustilise kitarri saatel päris elu ja ootuste-lootuste vahelist konflikti ning võtab kuulates lausa nõutuks. Jah, jah, öelda, et Taylor Swift teeb suures osas ühte lugu uuesti ja uuesti on juba mingis mõttes maaslamaja peksmine. Aga... "Babyloni" kuulates lendavad mul suurest segadusest silmamunad peast välja, kui ma seda välja ei ütle. Kas keegi teine kuuleb ka? Aidake palun.

Mõnede salmiridade meloodiad meenutavad isegi 18 aasta vanust "Love Storyt". Sellised Swifti lood on nagu superorganismid, mis kohanevad iga nende vastu võetud sammuga, saavad tugevamaks, kasvavad suuremaks, kuni lõpuks on hämmelduses kuulaja, kes vibutab näpuga ja kisab kaugelt alt maapinnalt "sellist lugu oled sa juba 12 korda kirjutanud!!!", imepisikene prussakas, kelle kõikvõimas, üks ja ainus Ultimate Taylor Swifti Lugu 3000 talla all laiaks litsub. (Kusjuures, kui kõik formaadid ja erivärvi vinüülid kokku lugeda on nüüd "The Life of a Showgirlist" ilmunud üle 30 versiooni.)

Bambii – "Touch Down"

Torontost pärit kariibi saarte mõjutustega moodsa klubibassi produtsent Bambii tundub astuvat välja ka sooloartistina. Selline mulje vähemalt jääb, kui need äraolevad, magamistoa popilikud, aga mõjuvõimsad lauluread pole muusikaline vabavara. Igatahes tavapärast külalist pole tema loole märgitud. Produktsioon on endiselt mõnusalt lopsakas ja marsib otse tantsupõrandale, ja seda alt-pop'ilikele salmidele vaatamata, mis lubavad lugu ka päevasel ajal kuulata.

Godflesh – "Feral Colony"

Briti metal-muusika pioneerid ja eksperimenteerijad ansamblist Godflesh avaldasid reedel oma kümnenda albumi "Decay". Album jääb bändi ninamehe Justin Broadricki tervisemurede tõttu eelviimaseks bändi diskograafias.

Madonna ja Charli XCX – "Danceteria Afterhours"

Olgugi, et juba suvel ilmunud loo remiks, on Madonna ja Charli XCX-i esimene ühine laul piisavalt märgiline nähtus iseenesest, et ta siin rubriigis ära mainida.

John Legend ja Pharrell Williams – "Fireflies"

John Legend ja Pharrell Williams avaldasivad teise singli nende ühiselt albumilt. Siin teeb juba Pharrell ka natukene häält, kuigi võrreldes esiksingliga läheb "Fireflies" tagasi Legendi jaoks ootuspärasematesse salongi-estraadilikkesse rööbastesse.

Jane Remover – "Beauty Sleep"

Popiuuendaja Jane Removeri uus singel kannab küll nime "Beauty Sleep", aga magada, veel vähem iluund, selle saatel kindlasti ei saa. Selliseid masinaid ei ole veel ehitatud ega leiutatud, millega seda raiumist-saagimist-tampimist võrrelda.

Jae Stephens – "No One Knows My Name"

Popartist Jae Stephens avaldas oma teise ja/või esimese albumi (esimene kogumik oli vist miksteip?) "Audacity", mis lõbutseb kitši ja luksusega. Loodetavasti sama hästi kui esimene kogumik. Stephens on hea näide just sellest, kuidas head pop-ideed, ja kitšised klišeed saavad väärilise teostuse nii tehnilise poole pealt kui ka kontseptuaalselt.

Cara Delevingne – "The Mask"

Modell, näitleja ja nüüd siis täitsa ametlikult ka muusik Cara Delevingne avaldas oma debüütalbumi "Not Normal", mis mängib (kelle jaoks heas, kelle jaoks halvas mõttes) väärastunud ideega popmuusikast, mis võib võtta vahepeal gootiliku koju, aga siis minna väga digitaalseks, nagu ilmestab hästi "The Mask" allpool.

M83 – "Feeding Time"

Võib vist öelda, et igavese hiti "Midnight City" autor, prantslane M83 avaldas uue albumi, millel on tema tuntuimate teostega vähe pistmist, sest liigub new age'i ja ambient'i mail.

Kuula kõiki lugusid siit:

"Uue muusika reede" on kultuuriportaali iganädalane rubriik, mis pakub kompaktse valiku möödunud nädalal ilmunud kodu- ja välismaistest muusikauudistest ning aitab orienteeruda muusika ülekülluses.