Väitluses osalesid Piret Räni (Eestimaa Rohelised), Kadri Tali (Eesti 200), Loone Ots (EKRE), Üllar Saaremäe (Isamaa), Tiit Terik (Keskerakond), Ilmar Raag (Parempoolsed), Heidy Purga (Reformierakond) ja Kaarel Oja (Sotsiaaldemokraadid).

Vabakutselise loovisikute sotsiaalsetest ja majanduslikest garantiidest rääkides sõnas Terik, et küsimus ei ole vaid vabakutselistes loovisikutes, kes ravikindlustust vajavad, vaid see peaks olema kõigile inimestele.

"Neid inimesi, kes täna piltlikult öeldes haigekassa kaarti taskus ei kanna, on küll keeruline numbriliselt kokku võtta, kuid prognoos, mille ministeeriumi ametnikud on öelnud, on suurusjärk 53 000 inimest," tõi ta välja.

Terik sõnas, et on selgelt seda meelt, et mitte kõik need, kes vabakutselisena töötavad, ei vaja riigipoolset toetavat sekkumist. "Nad tulevad endaga väga hästi toime ja nad kindlasti ei ole need, kes peaksid ainult toetustest leiva lauale saama – seda eksiarvamust on paljuski kummutada," märkis ta.

Terik rääkis, et lõppkokkuvõttes tuleb riiklikult kaetud ravikindlustus riigile odavam. "Julgen küll kinnitada, et ühiskonna jaoks on mõistlik kulutus katta täna kõik inimesed ravikindlustusega, et mitte siis, kui mõni tervisemure, mis on kindlustuse puudumise tõttu jäänud vajaliku tähelepanuta, sest kahe aasta pärast, kui inimesel on ravikindlustus olemas, maksab see ravi tükkmaad rohkem."

Kaarel Oja tõi välja, et tänaseks päevaks on kultuuriministeerium sisulselt välja töötanud loomeliitude ja -isikute seaduse kavatuse. Tema sõnul on töö, mille kultuuriministeerium on tänaseks päevaks ära teinud ja millega hetkel ametis olev kultuuriministeerium Piret Hartman ka valitsuskabinetis käis, väga põhjalik.

"Aga heade koalitsioonipartnerite süvenematus või hoolimatus laseb järgmisel kultuuriministril lahendusi loovisikute sotsiaalsete garantiide parandamiseks kabinetti tutvustama minna," sõnas ta.

Oja sõnul on põhimõtteliseks küsimuseks see, kas sotsiaalsed garantiid peaksid olema tagatud kõigile või tuleks eristada loomevaldkonnas töötavaid inimesi. "Tiit mainis suurust 53 000 inimest, kel täna Eestis ravikindlustus puudub. Ma tahaksin tema jutu siinkohal kindlas kõneviisis üle korrata – Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus universaalset tervisekindlustust ei ole. Teistel riikidel on sellega ka piisavalt kogemust, et esiteks kinnitada seda, et pikemas plaanis on see tõepoolset tervishoiusüsteemile odavam ja vähem koormavam, ja teisalt ei realiseeru need ohud, millega meid hirmutatakse, et keegi siis enam tööle ei lähe," rääkis Oja.

"Mina toetan kindlasti universaalsemaid lahendusi, mitte keskendudes loomavaldkonnale ja selle eripäradele, sest neid erisusi teeksime kokkuvõttes üsna väikesele osale ühiskonnas ja nende administreerimine oleks ebavajalik. Me oleme piisavalt hooliv ja võimekas riik, et neid sotsiaalseid garantiisid laiemalt lahendada," sõnas ta

Ka Üllar Saaremäe leidis, et sotsiaalne kindlustus ei peaks puudutama vaid loovisikuid, vaid tuleb märgatavalt universaalsemalt mõelda.

"Kui minna loovisikute juurde, mis puudutab teatrimaailma, siis vabakutseline ollakse kahel põhjusel: esiteks, sind ei taheta, või teiseks, sina ei taha. See teine variant lähtub sellest, et inimesel on palju rohkem aega iseenese loometegevusega tegeleda, seda planeerida, vastu võtta ja tegelikult elada paremini kui mõnes kollektiivis. Nüüd see esimene, ehk keda ei taheta, on päris keeruline situatsioon," kirjeldas ta.

"Ettepanekut ravikindlustus kõigile anda, saab teha ainult inimene, kes ei tea, millest koosneb riigi eelarve," märkis Kadri Tali ning lisas, et ravikindlustuse kõigile andmine toob segadust ja tühjendab ainult riigi rahakotti.

Tali sõnul on üheks mureks, mis loovisikute sotsiaalse ja majandusliku kindlusega kaasas seotud on, see, et raha tehtud töö eest makstakse stipendiumite, mitte palga näol, sest stipendiumid ei taga sotsiaalseid garantiisid juhul, kui inimene jõuab pensioniikka või loob perekonda. Tali sõnul on lahenduseks see, kui loovisikutele makstaks stipendiumite asemel hoopis palka, nii nagu ka doktorantide puhul tehakse – sel juhul on ka sotsiaalmaks tasutud.

Tali sõnas, et kõigile ravikindlustuse andmine kaotaks palgatöö mõtte. "Kõik suuremad tegijad loobuvad palgatööst ja suunduvad elama vaid dividendidest. See ei ole jätkusuutlik samm."

Tema sõnul saaks riik loomevaldkonnas tegutsevaid isikuid majanduslikult toetada sellega, et tõsta näiteks laenutustasusid ning kultuuri investeerida ja digitaliseerida. Samuti tuleks investeerida kultuuri levikusse, et seeläbi Eesti kultuuri tarbijaskonda ja publikut suurendada.  

2018. aastal Praxise tehtud uuringu põhjal oli sel hetkel püsiva või osalise ravikindlustuseta 120 000 tööealist elanikku. Saatejuhi küsimuse peale, et kust erakond Eestimaa Rohelised võtaksid raha, et 120 000 inimesele ravikindlustus tagada, vastas Piret Räni, et kuskilt peab see raha tulema.

"Kindel on see, et me saa jätta neid 120 000 inimest lihtsalt ripakile. Mille jaoks meil riik on, kui me jätame inimesed ripakile? Riigi funktsioon on siiski tagada inimesele toimetulek. Kui meil on olemas Eesti riik, siis Eesti riik peab oma inimeste eest vastutama ja toimetuleku tagama," rääkis ta.

"Rohelise programmis on ravikindlustuse toetamine kolmel tasandil: me toetame loomeliitude kampaaniat ehk siis see on see esimene level – me igal juhul toetame seda, et loomeliitude inimesed ja loovisikud oleksid kaetud. Aga me toetame ka igal juhul seda, et kõik inimesed oleksid ravikindlustusega kaetud, sest see on lihtsalt aus. Kolmas level on see, et me toetame kodanikupalka. Aga siin tõenäoliselt jookseb inimestel lihtsalt juhe kokku, kui ma sellest pikemalt rääkima hakkaksin," sõnas ta.

Heidy Purga sõnul on ravikindlustust puudutavate küsimuste osas olnud laual kaks süsteemi: erisusi loov ja universaalne.

"Vastuseks oma heale kolleegile Kaarel Ojale, siis see arutelu valitsuskabinetis ei olnud sugugi nii trööstitu, millist pilti sa siin püüdsid maalida. Kuulsin, et see oli olnud väga sisuka arutelu, mis kestis üle tunni, mis on ühe valitsuskabineti istungi ühe teemapunkti puhul minu teada üsna põhjalik," rääkis ta.

"Inimesed ei ole valitsuses üldse sellisel seisukohal olnud, et sellega ei peaks tegelema, vaid pigem on see just väga tore ja vajalik, et see on jõudnud sellisele arutelu tasemele."

See, et vabakutseliste sotsiaalsed tagatised võiksid käia läbi loomeliitude, ei ole Purga sõnul praktiline, sest see tõstaks ebavajalikult loomeliitude koormust. "Sellise süsteemiga tegelemine ei ole nende üks põhitegevusi, vaid peamiselt ikka sisu ja looming," leidis ta.

Samuti tõi Purga välja, et riik ei saa kodanikele panna peale kohustust loomeliitu kuuluda, sest see oleks põhiseadusevastane. "Sellepärast on Reformierakond ka pigem universaalse ravikindlustuse poolt," märkis ta ning tõi välja, et universaalse ravikindlustuse üks pluss on see, et seda arvestatakse eelmise aasta miinimumpalga ulatuses.

"Selle juures on võimalikud sellised mudelid, et kui sa näiteks mõne kunstivaldkonna esindajana teed aastas mõned suuremad tööd ja saad selle eest suuremat tasu, siis see arvestus arvestatakse aasta peale kokku, et see ei oleks ühekordne. See miinimumpalga ulatuses saadud summa 12 kuu jooksul annaks juba selle garantii sotsiaalmaksu maksmiseks. Sellist arvutust ei ole sotsiaalministeeriumil üldse keeruline teha. See oleks kõige kiirem," lisas ta.

Ilmar Raagi sõnul on suureks küsimuseks see, kust vabakutseliste sotsiaalse kindluse tagamiseks raha tuleb.

"Nüüd me jõuame sellesse kohta, kus me esitame küsimuse, kas me jagame raha ümber selle sama kultuurikatla sees või me saame suures poliitikas sotsiaalministeeriumilt grammikese endale: kas me saame?" tõstatas ta.

Raagi sõnul on Parempoolsed selle idee poolt, et üksikisikuid toetatakse nende enda initsiatiivil. "Me ei ütle loovisikutele seda, et oodake, riik tuleb ja teeb teile kõik asjad ära. Riik annab vaid ühe võimaluse – nüüd siit peaksite ise edasi oma elu seadma," selgitas ta.

Loone Ots nentis, et kuigi vabakutselise loovisikuna on ta päri Heidy Purga mõttega suuremate tasud liita ja sellest sotsiaalmaks maksta, siis isikliku kogemuse põhjal saab ta öelda, et vabakutselistele makstavad tasud pole väga suured ka siis, kui teed palju tööd.

"Selline variant kasvatab taas kihistumist," leidis ta. "Need, kes on nii-öelda kuulsad kultuuritegijad, saavad tõesti oma töö, laulu või raamatu eest head tasu. Annaks jumal, et oleks kõigiga nii, aga võib-olla need, kes ajavad alles esimesi juuri, just sellised noored kultuuritegijad, jäävad rohkem hätta," sõnas Ots.

"Tahaksin rõhutada, et see universaalne ravikindlustus annaks ligipääsu mittetoimivale tervisesüsteemile, sest arsti juurde niikuinii ei saaks," jätkas ta.

Samuti tõi Ots välja, et ravikindlustus pole ainus sotsiaalne toetus, mis palgast ja tööhõivest sõltub. Tema sõnul on üheks variandiks ka see, et suunata loovisikud mujale tööle. "Kui me räägime tasuta huvihariduse võrgustikust, mida hästi paljud erakonnad populariseerivad, mis on ka üks EKRE prioriteet, siis selle sama huvihariduse jaoks vajame me rohkem õpetajaid. Miks mitte loovisikuid seal rakendada?" pakkus ta.