Elin Kard: suhtumine loovisikutesse on patroneeriv, küüniline ja üleolev
Kultuurisaade "Kultuuristuudio. Arutelu" uuris sel kolmapäeval, milline on Eesti praegune ja tulevane kultuuripoliitika. Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard nentis saates, et kultuuri ei tähtsustata enam nii nagu varem ning hoiak loovisikutesse on patroniseeriv, küüniline ja üleolev.
Nii Kard kui ka kirjanik ja kultuurkapitali nõukogu liige Berk Vaher nentisid, et valimiste kontekstis pole kultuuri puudutavad küsimused eriti päevakorda kerkinud. "Suuremad debatid, mis on olnud, on seotud kultuuriharidusega, mis on arusaadav, aga kannatajaks jääb siiski kultuur," nentis Kard ning lisas, et enim on valimiste valguses siiski keskendatud energeetikale, riigikaitsele ja majandusele.
Vaher nentis, et ootas, et valimidebattides räägitaks palju rohkem ka kultuurikriisist. "Viimasel ajal on loomeinimeste toimetulek meedias püsiv teema – ja mitte ühe valdkonna probleemid, vaid kogu kultuurivaldkonna probleemid tervikuna. Igaühel on omad hädad ja see on tulnud juba kultuurikülgedelt välja," tõdes ta.
Kardi hinnangul on aga vähene kultuuri üle arutlemine seotud üleüldise kultuuripoliitika halvenemisega. "Kultuuri ei tähtsustata enam samaväärselt varasemate aastatega. Suhtumine loovisikutesse ja loojatesse, mida ka mina iga päev tunnetan, on sageli patroneeriv ning liigagi sageli küüniline ja üleolev. Tegelikult ei peeta vajalikuks kultuuriküsimustega tegeleda," tõdes ta.
Kard sõnas, et kuuleb tihti, et kultuuriküsimused ei ole primaarsed ning olulised on riigikaitset ja üleüldist toimetulekut puudutavad küsimused. "Kuigi toimetulek puudutab kultuuriinimesi väga olulisel määral. Oleme praegu kaotaja situatsioonis," märkis ta.
"Unustatakse ära see, mille jaoks me seda riigikaitset üles ehitame. Tegelikult see ongi ju kultuur ja meie kestmine, mille eest me peaksime iga päev võitlema," jätkas ta.
Vaher tõi välja, et selle aasta kultuuridebattide ja valmisprogrammide põhijooneks on süüdimatu särasilmusega loomemajanduse taasavastamine. "Hästi mitmest suust, üle poliitilise spektri, on tulnud see, et kultuur on ju majandusharu ja vaadake, kui palju see võib tagasi tuua," märkis ta.
"Justkui oleks häbi rääkida kultuurist kui enese ja maailma tunnetamise põhimehhanismist. Miskipärast on palju seksikam ja respektaablim rääkida kultuurist kui majandusharust ja kui palju see tagasi toob. Aga see ei ole kultuuri põhieesmärk. Väga hea, kui see toob, ja väga hea, kui me kasutame seda potentsiaali, aga see ei ole kultuuripoliitika ega kultuuri põhisisu," rääkis ta.
Kard nentis, et poliitikutega suheldes öeldakse talle tihti, et kunstnikud ja loojad peaksid lihtsalt tööle minema. "Et maksumaksja ei pea kinni maksma teatud sektoreid ja õpetame neid siis ennast usinalt majandama," kirjeldas ta.
"Mõnes sektoris või valdkonnas on see kultuuris võimalik, aga laiemas pildis päris kindlasti kõigil loojatel ettevõtjateks hakkamine sellises kontekstis, nagu erakonnad silmas peavad oma platvormides, kahjuks võimalik ei ole," täpsustas ta.
Kardi sõnul oleks hea lahendus see, kui kultuurirahastuse tõus riigieelarves oleks indekseeritud. "Et see tõus on iga aasta loomulik, mitte et, kes on parasjagu kultuuriminister, peab siis iga kord enam-vähem sente juurde küsimas käima. Hea küll, need ei ole sendid, need on miljonid, aga arvestades, kui väike on kultuuri eelarve riigieelarve kontekstis, tuleks seda eelarvet tegelikult väga suures mahus tõsta. Kas see on lähiaastatel võimalik, ei oska öelda."
Ta nentis, et kuigi tahaks öelda, et suurem kultuurivaldkonnale antav rahaline toetus aitaks suurema osa probleeme lahendada, siis tegelikult see siiski nii ei ole. "Suured tükid on puudu, aga kultuuriministeeriumi eelarves kitsamalt tuleks saavutada suurem tasakaal, kui see on praegu. Osa valdkondi on läinud väga suure sammuga eest ära," sõnas ta ning lisas, et paraku on kunst ja kirjandus on kultuurüleselt vaeslapse rolli jäetud.
"Mulle väga meeldib selline suhtumine, et kunstil ja kirjandusel on ebaõiglaselt vähe, mitte teatritel pole ebaõiglaselt palju," lisas Vaher.
Kardi sõnul ei ole see, kuidas kultuurieelarvet jagatakse ja kultuurivaldkonnas töötavate inimestega käitutakse, kuidagi aktsepteeritav. "Ehk kui kellelgi on juurde vaja, tuleb teiselt ära võtta. Ja see kestab ja kestab ehk see on jagatud vaesuse ringijagamine. Me ei tohi sellega nõus olla. Meil läheks palju paremini, kui me kultuurivaldkonnas väga suurte võitude ja saavutuste nimel lakkamatut koostööd teeksime ja ei vaataks, kui palju teisel valdkonnal on."
Toimetaja: Karmen Rebane, intervjueeris Kaupo Meiel
Allikas: "Kultuuristuudio. Arutelu"