Teisipäeva pärastlõunal kogunevad kultuurivaldkonna töötajad ja erinevate loomeliitude esindajad riigikogu ette piketile, et protestida ebaproportsionaalse kärpe vastu. Piketiga on oma toetuse avaldamiseks ühinemas ka Eesti õpetajaskonna esindajad.

Eesti Kunstike Liidu juht Elin Kard selgitas "Vikerhommikus", et meeleavalduse eesmärk on ühiskonnas laiemat diskussiooni alustada. "Kui palju on Eesti riigile kultuuri ja tegelikult ka haridust nii heas kui ka halvas vaja? Sest ka minu pikaaegne kogemus näitab, et olgu ajad head või halvad, kultuurile ei jätku kunagi piisavalt," sõnas ta.

Sellega, et kultuuriministri või teiste otsustajatega jutule ei saaks, Kardi sõnul muret ei ole. Küll aga ei tähenda see tema sõnul seda, et oma probleemidest ei peaks valjult rääkima.

"Loomeliitude ja nende juhtide roll on need sõnumid otsustajateni viia ja ka oma liikmete seas selgitustööd teha, et miks on oluline, et mitte ei räägi üks inimene riigi, ministeeriumi ja juhtidega, vaid et kõik peavad oma muresid ja probleeme valjult välja ütlema," märkis ta.

2022. aastal alustas Eesti Kunstnike Liit kampaaniat "Ravikindlustus kõigile!". Sellele järgnes kultuurkapitali seaduse muudatus, millega sai loometöötoetusest sotsiaalsete garantiidega loometöötasu. Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ütles värskes intervjuus Eesti Päevalehele, et pärast kevadist otsust on toimunud kaks jaotusvooru ja tagaside on selline, et kes on tasu saanud, need on muidugi rahul, aga osa arvab siiski, et sellist asja ei ole vaja, kuna selle võrra saab keegi kusagil vähem raha, sest osa kultuurkapitali vahenditest tuleb kulutada maksudele. Allikmaa ütles ka, et praegu ei ole võimalik täie kindlusega väita, et seadusemuudatus on olnud midagi enneolematult ägedat, samas ei ole ka võimalik väita, et sellest üldse kasu ei ole.

"Igale muudatusele tuleb aega anda," usub Kard. "Praegu on see aeg väga lühike olnud. Esialgne kokkulepe, kui me kõik koos sellega alustasime, oli see, et vaatame aasta aega," märkis ta.

Kard lisas, et kultuurkapitali seaduse muutmist puudutavaid läbirääkimisi alustati soovist maksuosale kate leida, et see ei läheks olemasolevast eelarvest vähemaks, vaid tuleks kusagilt juurde. "Pisut tuli juurde. Loomulikult on abivajajaid rohkem kui vahendeid, kultuurkapital on selle õpikunäide," tõdes kunstnike liidu juht. "Rääkisime juba siis, kui me nendest muudatustest kultuurkapitalis alustasime, et tegelikult nendest lisavahenditest ei piisa. Nüüd on ka kultuuriminister Heidy Purga öelnud, et tuleb veel muuta, et saaks veel rohkem nii-öelda betoonist. Betoonist ei võeta ära, betooni on ka vaja, meeldib see meile või mitte, aga et oleks ikkagi rohkem vahendeid." 

Nüüd seisab ees uus kultuurkapitali seadusemuudatus. "Tookord alustasime läbirääkimisi sellega – kõigepealt Allikmaaga ja siis kultuuriministriga –, et loovisiku tegevust võiks tööna tunnustada. Meil on selleni pikk tee minna ning sellega on ka Euroopa Parlament juba mitu aastat tegelenud, sest nii meil kui ka mujal Euroopas on suuresti defineerimata see, millega me igapäevaselt tegeleme. See on töö. Seaduseandlust tuleb muuta, sest seaduseandlus käsitleb ikkagi sellist põhitöökohaga töötajat, kes töötab üheksast viieni ja sellega kaasnevad kõik sotsiaalsed garantiid," selgitas ta.

Kard loodab, et peagi jõutakse ka sotsiaalmaksu summeerimiseni. "Kulkast saadud loometöötasu annab need garantiid väga lühikeseks ajaks, aga vähemalt annab ja see on väga oluline, aga nendele peab liituma sotsiaalmaksu summeerimine. Olen korduvalt ministri käest küsinud ja nii palju kui mina tean, on see praegu sotsiaalministeeriumi laual. Ajad on olnud kiired ehk siis tuleb jälle meelde tuletada, ka tänase üritusega, et see tuleb ära teha. Praegu summeeritakse sotsiaalmaksu sissetulekult kuupõhiselt, aga selle võiks aastapõhiseks pikendada. Siis oleks jälle mõni inimene, kas siis üks, kaks, kakssada või rohkemgi, kes on turvatundele natukene lähemal."

Seda, kas ühes või teises kultuurivaldkonnas on liiga palju tegijaid, on Kardi sõnul keeruline hinnata. "Mulle tundub, et neid on täpselt nii palju, kui me hetkel vajame. Iseasi on see, kas meil on võimekust, et seda kultuuri, mida võiks minu hinnangul rohkem olla, toetada ja üleval pidada. Mina ei ütle kindlasti siin raadioeetris, et üks või teine teater tuleb sulgeda ja meist keegi tegelikult ei saagi seda tegelikult öelda," rõhutas ta.

Kard tõi välja, et kunstivaldkond on üks suuremaid loomevaldkondi Eestis. "Mis on selles kontekstis hämmastav, et meil tõesti ei ole töötasusid ja sotsiaalseid garantiisid, kõik meie asutused, v.a kunstihoone viimased aastad, on tegelikult eraettevõtted. Me peame ise hakkama saama, leidma kõik vahendid ja see on paljuski see juurpõhjus, miks meil ei ole töötasusid, miks meil ei ole sotsiaalseid garantiisid. See on ka üks põhjus, miks mina täna Toompeale lähen."

Ta rõhutas, et oluline on solidaarsus. "Mitte nii, nagu seda on siiamaani Eestis tehtud või kiputud tegema ehk siis jaotame ümber olemasolevaid vahendeid, vaid kust me leiame need katted meie suurematele vajadustele. Seetõttu peakski selle diskussiooni avama, et kui palju meil on praeguste võimaluste juures kultuuri vaja," arutles Kard.