Raudsep selgitas "Vikerhommikus", et protesti korraldajad ei arva kuidagi, et kultuurivaldkond peaks olema kellegagi võrreldes eelistatud, vaid eesmärk on, et neid koheldaks võrdselt teiste valdkondadega. "Et solidaarsus puudutaks näitlejaid ka siis, kui riigil hästi läheb. Kultuuritöötaja miinimumpalk seisab 1600 euro peal, aga keskmine palk liigub teises suunas ja kärbe valdkondades näib olevat solidaarne, aga kus see siis oli, kui riigil hästi läks," küsis Raudsep.

Raudsep tõi välja, et kultuuri rahastamine on Eestis viimase 20 aastaga langenud 3,8 protsendilt kahe protsendini riigieelarvest. "Seda on teinud kõik koalitsioonid, kes on sealtmaalt valitsenud. Küsimus on selles, et kultuur pole olnud tähtis, tähtis on ta siis, kui saab avada järjekordse punase vaibaga betooni," tõdes Raudsep. Seega on teatrirahva protesti puhul küsimus laiemalt riigi rahanduspoliitikas, selles, kas kultuuriga arvestatakse seal võrdselt teiste valdkondadega või mitte. "Oleme väljas solidaarsuse eest."

Praeguse olukorra näitlikustamiseks ütles Raudsep välja, et tema põhipalk Eesti Draamateatris on 1700 eurot, millele lisandub iga etenduse pealt tasu kümme eurot miinus maksud. Draamateatri näitlejate keskmine palk on 1683 eurot. Seejuures on Eesti Draamateatri riiklik toetus alla poole teatri eelarvest, üle poole vajaminevast rahast teenib teater piletitulust.

Raudsepa sõnul on teisipäevase protestiaktsiooni fookus see, et kultuuritöötajaid ähvardab palgavaesus pikkadeks aastateks ja sellega ei saa nõus olla. Kuigi TALO palgaläbirääkimised valitsusega puudutavad kõrgharidusega kultuuritöötajaid, siis selles valdkonnas töötab ka teistsuguse taustaga inimesi ning kultuuritöötaja miinimumpalk on mõõdupuu ka teistes kultuurisektorites.

Raudsep rõhutas, et inimesed, keda kõnealune miinimumpalga teema puudutab, on kõrgharidusega spetsialistid, sh maailma tasemel spetsialistid. "Praegune palgatase pole õiglane," sõnas teatriliidu juht.

Ajakirjaniku küsimusele, kas selleks, et osa teatritöötajaid paremini tasustada, ei peaks Eestis riigi toetatud teatrite hulka koomale tõmbama, vastas Raudsep, et selleks tuleb teha vastav kultuuripoliitiline otsus.

"Aga otsus peab olema põhjendatud, miks ei ole vaja teatrit Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres või mõnda konkreetset teatrit Tallinnas. Ma kardan, et need põhjendused jäävad suhteliselt näruseks, aga kui keegi tahab sellesse diskussiooni astuda, siis palun, see on ühiskonna normaalne osa," ütles Raudsep, lisades, et selles otsustuses peaks osalema ka oma seaduse alusel tegutsev rahvusooper Estonia.

Teatrirahvas kogunes Stenbocki maja ette meelt avaldama teisipäeval kell 9.