Kohtumine läks Raudsepa sõnul nii nagu oodata oli – halvasti. "TALO palganõudmisele saime eitava vastuse. Uurisime ka lähema kolme-nelja aasta perspektiivi ja praegusel hetkel ei olnud ei ministril ega kantsleril mitte midagi rõõmustavat öelda – ilmselt ootavad ees edasised kärped," jagas Raudsepp.

"Seda oli olukorras, mis praegu on, üpris masendav kuulda, kuna kultuuritöötaja miinimum on kolmandat aastat järjest sama koha peal. Ma ei arva, et kultuurisfäär peaks kindlasti olema prioriteetide hulgas, aga vähemalt on kultuurisfäär Eesti ruumis vähemalt selle võrra oluline, et teda võiks kohelda võrdselt nii-öelda teiste sfääridega," rääkis Raudsep.

Tuleva aasta kärbete osas Raudsepa sõnul selgeid signaale ei antud. "Ääri-veeri võib-olla puudutati, et need kärped tuleb leida ministeeriumi rea pealt. Keda need ähvardavad, eks siis saame lähemal ajal täpsemalt täpsemalt kuulda," sõnas ta.

Raudsep ei näe Eesti teatris raiskamist või üle jõu elamist. "Pigem, kui esitatakse retooriline küsimus, kas meil nii palju teatrit vaja on, siis on küsimus selles, et võib-olla peaks tegema vähem. Aga see vähem tegemine tähendab ju tegelikult natuke rohkem raha, sellepärast, et kõik teevad ju rohkem sellepärast, et rohkem piletitulu teenida, et üldse palkasid maksta. See on nii-öelda "nokk kinni, saba lahti" seis praegu," nentis teatriliidu juht.

Hetkeseis on Raudsepa sõnul väga masendav. "On väga palju kultuuriasutusi, kus see kultuuritöötaja miinimum ongi lagi. Eks see mõjutab ju laias laastus mitte ainult nii-öelda palgatöötajaid, vaid ka väga paljusid vabakutselisi," sõnas ta.

Raudsep märkis, et küsimus on selles, kuhu valitsus oma väärtushinnangus professionaalsed kultuuritegijad paigutab. "Meil on ometi väga palju professionaalset kultuuri, kultuuritegijaid, kelle tegevuses puudub igasugune kommertsialiseeritus, mille tegevus vajab avaliku raha toetust. Sellest on nagu kõik aru saanud, aga nüüd on küsimus selles raha hulgas ja selles, mis Eesti tipptegija professionaalsel kultuuriväljal väärt on. Tundub, et väga palju väärt ei ole."

"Me räägime palgavaesuses päästjatest, politseinikest, õpetajatest, aga mitte keegi ei räägi kultuuritöötajatest, justkui seda probleemi ei eksisteerikski. Ometi on see tegelikult riigieelarve mõistes ju väike raha, mida sinna juurde või tagasi oleks vaja. 20 aastat tagasi oli kultuuriministeeriumi eelarve kuskil 3,8 protsenti riigieelarvest, nüüd on ta kahanenud kuskil kahe protsendini. Sealt need hädad alguse saavadki," rääkis Raudsep.

Edasised sammud pole teatriliidu juhi sõnul veel teada. "Ma arvan, et me võtame kokku teatriliitu kuuluvad erialaliidud, eri ametite esindajad ja kohtume võib-olla ka nii-öelda enda valdkonna tööandjatega ja arutame siis edasisi samme, sest nüüd me oleme siin kõik ühes paadis, kui riik ähvardab ikkagi kärbetega. Mõtleme, mis edasi saab," jagas ta.