Kard tõdes, et tänasel päeval kunstnikud Eesti väga hästi ei ela, kuid nad ei kurda. "Nad on nagu võililled asfaldi sees, nad saavad väga hästi hakkama ka väga kesistes tingimustes, aga loomulikult võiks paremini minna. Eks see pandeemia lõi kõiki, ka kunstnikke, ja taastumine võtab omajagu aega," nentis ta.

Eelmise aasta suvel tulid Eesti loomeliidud välja tähtajatu kampaaniaga "Ravikindlustus kõigile!", mille eesmärk on tagada ravikindlustus ka vabakutselistele loovisikutele. Selleks, et sõnum ka poliitikuteni jõuaks, on kunstnike liidu president viimased pool aastat erinevate ministrite ja erakondadega kohtumas käinud.

Möödunud nädalavahetusel avalikustasid poliitilised erakonnad enda tänavused valimisplatvormid ning Karra nädalavahetus möödus neid sõna-sõnalt läbi lugedes. "Selles kontekstis on läinud päris hästi. Eks ma olen viimased pool aastat ka väga tüütult nende ukse taga käinud ja koputanud ning neid kiusanud, aga meie aitamine on nende kohustus ja loovisikuid aidata on minu kohustus. Siin peavad need kaks poolt kokku saama," sõnas ta.

Kard tõi välja, et erakondade valimisplatvorme lugedes leidis ta ravikindlustusega seotud punktid nelja erakonna lubaduste seast. "See on minu ja paljude vabakutseliste jaoks väga lootustandev."

Ta selgitas, et kuna riiklikult rahastatud asutusi on kultuurivaldkonnas vähe, koosneb valdkond valdavalt mittetulundusühingutest ja vabakutselistest loojatest, kes peavad endaga ise toime tulema. Ligipääs ravikindlustusele on üks asi, millega nad toime ei tule, tõdes Kard. Seda seetõttu, et nende sissetulekud on nii väiksed ja nad ei suuda iga kuu sotsiaalmaksu miinimumi tasuda.

"Mõnikord jääb sellest miinimumist puudu paar eurot, mõnikord paarkümmend eurot. Inimene käib tööl, maksab makse, aga sotsiaalseid garantiisid ei ole," kirjeldas Kard. Samuti tõi ta välja asjaolu, et tänasel päeval saavad pensionikka jõudnud kunstnikud rahvapensioni, mis on tema hinnangul samuti väga väike.

Lisaks ebastabiilsele ravikindlustusele ja pensionimuredele on Karra sõnul üheks kunstnike valupunktiks ka väikesed töötasud. Näiteks võib tasu näituse eest, mida on kunstnik ette valmistanud umbes poolteist aastat, jääda paarisaja euro ringi. Kard selgitas, et väikesed tasud ei ole seotud sellega, et galeriid ja näitusemajad ei taha kunstnikele maksta, vaid neil puuduvad selleks vahendid. "Näitusemajad on täpselt samamoodi iseseisvad ettevõtted, kes peavad oma tegevuseks vahendid ise leidma," nentis ta.

"On ka neid kohti, kus on esinemistasu pisut parem, aga see on ühekordne makse. Kui selle ühe maksega kaasneb väga lühikeseks ajaks ravikindlustus, siis see kuidagi seda loovisikut ei aita."

Kunstnike olukorra selgitamiseks tõi Kard välja, et tugistruktuurid, kes kunstnikku ümbritsevad, on sageli palgatöölised ja saavad seetõttu temast oluliselt suuremat tasu. "Mitte, et meie valdkonnas suured töötasud oleks, aga siiski. Ja siis kunstnik, kes on kõige tähtsam isik, töötab sageli tasuta," kirjeldas ta.

Karra sõnul on majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus ka põhjusteks, miks inimesed kultuurivaldkonnast lahkuvad. "See on ka sõnum, mida ma olen poliitikutele rääkinud – meie kultuur lahustub ja jääb järjest väiksemaks. Lisaks kõigele, minnes mõnevõrra dramaatiliseks, lahkuvad kultuuriinimesed ka meie hulgas kiiremini, kui see olla võiks."

Samuti selgitas ta, et lisaks ainuisikutele, peaks riik rohkem tähelepanu pöörama ka institutsioonidele ehk sellele, kuidas kultuurivaldkonnas tegevustoetuseid jagatakse.

"Praegu käime kõik toetusrahasid, väiksemaid või suuremaid, kultuurkapitalist, just kujutava rakenduskunsti sihtkapitalist, küsimas, mis on täiesti ebanormaalne situatsioon tegelikult, sest kultuurkapitali vahendid on loodud just loojatele enesetäiendamiseks ja loomingu tegemiseks. See, et kultuurkapital seisab silmitsi sellega, et peab kinni maksma asutuste kommunaalarveid, peab kindlasti muutuma," rääkis ta.

Kunstnike liidu president leidis, et erinevad loomavaldkonnad on Eestis ebavõrdses situatsioonid. "Kui meil on riigirahastusel teatrid, siis kelleski meis ei teki küsimus, et teatritele ei peaks raha andma, aga meil on mitmed teised valdkonnad, kes sellist toetust ei saa. Ma ei ole kindlasti nõus sellega, et riik peab kogu valdkonda üleval pidama, aga sealt peaks tulema selline tugi nagu ka teatritele, et nad saavad kõrvale ka omatulu teenida."