Kard rõhutas esmalt, et tegelikult on neil väga hea meel teatrivaldkonna üle. "Aga mis mõjub ebaõiglaselt on see, et valdkondadesse ei suhtuta võrdselt," sõnas ta ja lisas, et möödunud aasta augustis viisid nad kultuuriministrile ettepanekud, kuidas kunstivaldkonnas olukorda parandada. "Tegelikult need ettepanekud käsitlevad ka teisi loomevaldkondi, samamoodi võib neid üle kanda ka kirjanikele."

"Meie jaoks on olulised tegevustoetused, töötasud, kindlasti kunstivaldkonnale avalik taotlusvoor, sest meie valdkonnale pole ühtki avalikku taotlusvooru," rõhutas ta ja lisas, et samavõrd tähtsad on ka sotsiaalsed garantiid ning kunstipalga arvu suurenemine. "Me saimegi sellest aastast viis lisapalka, mis on meie valdkonna jaoks väga oluline, aga ka seal on veel väga pikk tee minna."

"Eks me läheme jälle uuesti ja räägime sellest kõikjal ja kõigile, sest see vajab selgitamist, milline on olukord meie valdkonnas kitsamalt, miks me vajame tegevustoetusi ja miks me oleme sellises olukorras juba väga pkki aastaid," kinnitas ta ja lisas, et mõned kunstiasutused saavad riigilt väga väikesed tegevustoetusi, mis on olnud sama suurusjärgus juba pikemat aega.

"Eelmisel aastal saime lubaduse, et kultuuriministeerium püüab meid aidata, aga läks nagu alati," kinnitas ta ja lisas, et kuigi ta saab väga hästi aru sellest vastusest, et hetkel on rasked ajad, siis nemad on olnud kogu aeg selles keerulises olukorras.

Tema sõnul on kunstivaldkonnale iseloomulik see, et neil puuduvad tööandjad. "Need vähesed tööandjad, kes meil kunstiasutuste näol on, neil on väga piiratud võimalused oma tegevusi läbi viia," selgitas ta ja lisas, et kui jätta riigimuuseumid välja, siis pakuvad nad üldjuhul oma avalikku teenust ühiskonnale tasuta. "Meil ei ole pileteid, sealt tulenevalt ei ole meil võimalust omatulu teenimiseks ning kõik oma vahendid me leiame ise, pluss väikesed riigitoetused ja küsime tegevustoetuseks tuge ka kultuurkapitalist."

Linna- ja erateatrid saavad kohalike omavalitsuste tegevustoetuste voorust tänavu üle kolme miljoni euro, sealjuures justkui kingitusena taevast saavad kaheksa teatrit ligi miljoni miinuste täiendavaks katteks. Et ka järgmisteks aastatateks toetust jätkuks, on vaja mudel üle vaadata.

"Seni kasvule tuginenud rahastusmudel ei pruugi olla ühel hetkel jätkusuutlik. Ma mõtlen siin kasvu all seda, mis tuleb läbi riigieelarve. Ja teisalt, meie kultuuripilt on rikkalik ja väga palju uusi tegijaid tuleb, /.../ vanad olijad ootavad, et nende tegevusi toetatakse, ja tulevad uued juurde, siis on küsimus, kas selleks on piisavalt külastajaid, kes ostavad pileti. Ja teiseks, kas riigitoetused kasvavad," rääkis kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.

Teatrispetsialist Meelis Oidsalu sõnul ei ole kohane rääkida, et teatri rahastamine käib teiste kunstide arvelt, kuna etenduskunst hõlmab ja toidab mitmeid valdkondi. Samas ongi tema sõnul teatritel lihtsam rahastust saada.

"Teatrite rahastamisega kipub olema nii, et kuna teatriinimesed on hästi tuntud, siis neil on lihtsam ka oma huve esindada. Tihti kipubki olema nii, et teatriametnikud ka karjutakse selili suurte teatrikorüfeede poolt ja kes kõvemini karjub, see saab ka raha. /.../ Sellist pidetust kultuuriministeeriumist praegu õhkub küll kahjuks," ütles Oidsalu.

Kui etenduskunstid saavad tänavu toetust 44 miljonit, siis näiteks muusika ja kunst vastavalt 18 ja üheksa miljonit. Mõne kunstiasutuse tegevustoetus on püsinud aastaid muutumatuna.