"Eesti kultuur ja riik püsib tugevatel kultuuriinimestel ning kehakultuuri eestvedajatel. Lisaks sellele, et töötame iga päev väärikama ja õiglasema kultuuri- ja spordiinimeste tasustamise nimel, on oluline tublisid tegijaid avalikult esile tõsta ning tunnustada. Läbi Kultuurkapitali tunnustame meie kultuuri ja kehakultuuri panustavaid säravaid eestvedajaid," ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Piret Hartman.

Arhitektuuri valdkond

Kersti Lootus

Arhitektuuri valdkonna elutööpreemia – jätkuvalt aktiivselt ruumi ja keskkonnaga tegelevale maastikuarhitektile, kelle looming on läbi aja olnud tundlikult kohaspetsiifiline, sekkumised läbimõeldud ja julged

Kristel Jakobson ja Joel Kopli
Arhitektuuri valdkonna peapreemia – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus

Audiovisuaalse kunsti valdkond

Ly Pulk

Audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia – hindamatu panuse eest Eesti filmimaastikul

Jaak Kilmi

Audiovisuaalse kunsti valdkonna peapreemia – mängufilmi "Tagurpidi torn" loojale

Aidi Vallik

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – mängufilmi "Tagurpidi torn" sotsiaalselt erksa stsenaariumi eest

Ove Musting

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – aasta debüüt: mängufilm "Kalev"

Rein Kotov

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – filmide "Kalev" ja "2 tundi õnneni" operaatoritöö ning filmi "Kalev" monteerimise eest

Rainer Sarnet

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – stiilse režii eest dokumentaalfilmis "Vaino Vahingu päevaraamat"

Mait Malmsten

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – Jaak Salumetsa rolli eest mängufilmis "Kalev"

Kaupo Kruusiauk ja Maria Faust

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis "Machina Faust"

Priit Tender

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali mitterahaline aastapreemia – aasta animafilm "Koerkorter"

Maria Avdjuško

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali missioonipreemia – tundlike kultuurilooliste portreefilmide "Kadunud isa", "Koma" ja "Unditund" loomise eest

Mait Mäekivi

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali missioonipreemia – filmioperaatorite järelkasvu kujundamise eest

Helikunsti valdkond

Ene Üleoja

Helikunsti valdkonna elutööpreemia – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest

Andres Mustonen

Helikunsti valdkonna peapreemia – kõrgetasemeline ja silmapaistev muusikutegevus solisti ja dirigendina 

Kehakultuuri ja spordi valdkond

René Meimer

Kehakultuuri ja spordi valdkonna elutööpreemia – kahevõistluse olümpiahõbeda Allar Levandi esimene treener, Tallinna Pedagoogilise Instituudi suusaspordi õppejõud ning sealse uue eriala, rekreatsioonikorralduse looja. Viimased kümmekond aastat on ta pühendunud kepikõnni kui liikumisharrastuse arendamisele Eestis, täites praegugi Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Aastate jooksul on temalt ilmunud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest, triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest.

Ants Nurmekivi

Kehakultuuri ja spordi valdkonna peapreemia – staažikas sporditeadlane – töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas alates 1974. aastast ning avaldanud uurimusi kesk- ja pikamaajooksu treeningumetoodika, treeninguvahendite toime hindamise ning treeningu teooria ja metodoloogia valdkonnast. Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige ning akadeemilise teadusnõukogu sekretär ja tippspordiuuringute toimkonna liige. Tegelenud pikka aega treenerite koolitamisega ning on olnud tunnustatud teaduskonsultant mitme spordiala rahvusvõistkondade liikmetele.

Kirjanduse valdkond

Peeter Torop

Kirjanduse valdkonna elutööpreemia – Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor ja kauaaegne semiootika osakonna ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud semiootik, kultuuriteoreetik ja kirjandusteadlane, kirjanduse, tõlkimise ja tõlketeooria mõtestaja, ühtlasi tõlkija ja toimetaja. Õppejõud, kes kogu oma isiku, teadmiste ja tegevusega on olnud väga paljude üliõpilaste ja kolleegide sügavalt haritud ning eetiliseks innustajaks ja toetajaks.

Mehis Heinsaar

Kirjanduse valdkonna peapreemia – käesoleva sajandi eesti kirjanduses üks hinnatumaid prosaiste ja luuletajaid, kelle fantaasialennukas ja kujundiküllane looming keskendub inimese süvaolemuse otsingutele. "Kadunud hõim" on tema teretulnud naasmine romaanižanri.

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Tamara Luuk

Kujutava ja rakenduskunsti valdkonna elutööpreemia – pikaajalise särava panuse eest kunstielu haaravamaks ja mitmekesisemaks muutmisel. Tema roll Eesti kultuuri esindajana Euroopa Liidu juures, kunstist kirjutaja ja selle mõtestajana on saanud vaimustava jätku Tallinna Kunstihoone kuraatorina. Tuues näitustele kokku erineva põlvkonna ning lähenemisviisidega kunstnikke, nähes seoseid, haakumisi ja viljakaid põrkumisi seal, kus need esmapilgul kätte ei paista, on suur oskus, mis eeldab tundlikku vaatamis- ja vaatlemisoskust. Olles kunstnikele dialoogipartneriks palju laiemalt kui käesoleva näituse produtseerimine, olles kunsti- ja maailmavaateliselt ideede peegeldajaks ja kaasamõtlejaks, on tema mõju olnud peenekoeline ja järjepidev.

Erik Alalooga

Kujutava ja rakenduskunsti valdkonna peapreemia – Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse "Vabastatud masinad" ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022 suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist

Kaili Kask ja Raul Oreškin

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali tunnustuspreemia – Peipsi veeres asuva Voronja galerii ellukutsumise ja käimashoidmisega on nad tõestanud oma võimekust erinevate kogukondadega töötada. 2022. aasta mais, täpselt kolm kuud pärast Ukraina sõja algust, Tartu poes avatud Ukraina ja Eesti kunstnikke ühendava näitusega "Trigger", tõestasid nad taas, kui oluline roll on institutsioonide kõrval kogukondadel.

Jaanus Samma

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse "Vaikelud rahvuslikel motiividel" koostamise eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Uurides ja tõlgendades rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel, loob Samma tähelepanuväärse ja mitmekihilise terviku, kus ajalooline materjal astub kõnekasse dialoogi kaasaegse kunsti ja tänase päevaga.

Taavi Talve

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse. Kes Talve esmapilgul mõistatuslikuna mõjuvate põnevike stsenaariumitega kaasa mõtlema on nõustunud, ei ole pidanud pettuma: "Ma olin Timbuktus" Tallinna Linnagaleriis, "(re)konstrueeritud vaatepunktid" Draakoni galeriis, "Dokumenteeritud vaatepunktid" EKA galeriis.

Sigrid Viir ja Cloe Jancis

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastal taasmaterialiseerus, seekord Tartu Kunstimajas näitusel "Teine vaatus. Tõlkes leitud", on tõenäoliselt parim, mis koroona Eesti kunstile andnud on. Näha, kuidas kahe kunstniku käekirjad seninägematuks kolmandaks sulanduvad, on alati põnev ja kui tulemus veel ka nii lummav on kui Cloe Jancise ja Sigrid Viire kahekõne, ei oska enamat tahtagi.

Flo Kasearu

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – mastaapse isikunäituse "Flo retrospektiiv" eest Recklinghauseni Kunsthalles, Saksamaal. Iseenda retrospektiivi lavastades võtab Kasearu talle omasel teravmeelsel ja totaalsel moel üle terve Kunsthalle hoone. Kombineerides varasemaid töid uute installatsioonidega, loob ta haarava ruumilise koreograafia, mis suunab külastaja läbi sotsiaalselt kriitiliste ja poliitiliselt aktuaalsete teemade korruselt korrusele ja ringiga tagasi linnaruumi.

Alice Kask ja Neeme Külm

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – peenetundeline ning tehniliselt kõrgetasemeline näitus "Edevuses üksi" Tallinna Linnagaleriis, mis 2022. aasta alguses kutsus vaataja jälgima kahe teostuslikult eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti. Külm ja Kask on kumbki aastate jooksul paistnud silma väga eriliste kunstnikunatuuridena, seda enam suudavad nad igas näitusekülastajas tekitada ootust sarnaste koostööprojektide osas ka edaspidi!

Kadri Toom

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui graafikavaldkonna eestvedajana. Näitus "Nägemisviise perifeeriast" Draakoni galeriis tõi publiku ette tema otsingulise tööviisi, kus maastikud, kohad ja mitte-kohad läbisid kunstniku käe all mitmekihilise protsessi, pakkudes vaatajatele äratundmist, rafineeritud visuaalset naudingut ning süstisid värvivitamiine. Samuti väärib tunnustamist Toomi tegutsemine lisaks oma kunstnikupraktikale ka graafika kui kunstiliigi edendajana, panustades pika ajalooga kunstiliigi jätkuvasse aktuaalsusesse kaasaegse kunsti väljal.

Näitekunsti valdkond

Tiit Härm

Näitekunsti valdkonna elutööpreemia – karismaatilisele ning järjekindlalt pühendunud balletikorüfeele ja -legendile, kes põleb ereda leegiga juba pool sajandit. Tantsija, pedagoog ja ballettmeister! 2022. aastal maailmaesietendunud ballett "Õhtused majad" kannab looja kompromissitud ideaalid uute põlvkondadeni.

Liis Vares

Näitekunsti valdkonna peapreemia – missioonitunde ja julguse eest kasutada (etendus)kunsti kurja vastu võitlemisel ning nõrgemate eest seismisel. Preemia isetu humaanse tegevuse eest – nii sõjavastaste kui suitsiidiennetuslike aktsioonide korraldamise, erivajadustega inimeste juhendamise ja kaasamise, kui ka kunstiliselt kõrgetasemelise koreograafilise ruumi "Kus sa oled?" loomise eest festivalil Baltoscandal.

Rahvakultuuri valdkond

Maie Orav

Rahvakultuuri valdkonna elutööpreemia – teenekas rahvatantsujuht ja tantsupedagoog, tantsupeo üldjuht ning meeste tantsupeo mõtte algataja

Ants Taul

Rahvakultuuri valdkonna peapreemia – imemees, kes suudab puhuda torpillile hinge sisse ning mõnusad meloodiad välja – Eesti torupillitraditsiooni taastamise ja edendamise eest

Asta Õim

Rahvakultuuri sihtkapitali folkloori aastapreemia – armastatud raadiohäälele, väsimatule pärimuse tutvustajale ja populariseerijale

Anu Raud ja Tuuli Tubin McGinley

Rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia – säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest

Ave Anslan

Rahvakultuuri sihtkapitali rahvatantsu aastapreemia – Eesti naiste tantsupeo "Pere lugu" pealavastajale

Tartu Folklooriklubi Maatasa

Rahvakultuuri sihtkapitali pärimusmuusika aastapreemia – pärimusmuusika populariseerimise ning Tartu Folk-Offi eduka ja meeleoluka eestvedamise eest

Marika Kuusik

Rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia – pikaajalise ja tulemusliku poiste- ja meestelaulu edendamise eest

Teater KaRakTer

Rahvakultuuri sihtkapitali harrastusteatri aastapreemia – Eesti teatrimaastiku rikastamise ning kõrgtasemeliste lavastuste eest

Agnes Aljas

Rahvakultuuri sihtkapitali muuseumivaldkonna aastapreemia – pühendunud ja innovaatilisele museoloogile EMYA sündmuse korraldamise eest