Kesküla nentis, et kuigi sisuliselt läheb EKKM-il hästi ja igapäevaselt planeeritakse eesseisvaid näituseid, siis vormiliselt on olukord siiski üsna nutune. Kesküla selgitas, et EKKM-i tegevust toetavad kultuurikapital ja kultuuriministeerium, viimane aitab muuseumit just tegevustoetusega, mille sisse peavad mahutuma kõik organisatsiooniga seotud kulud, välja arvatud töötajate palgad.

Maja, kus EKKM tegutseb, on 450-ruutmeetrine vana tööstushoone, mis on renoveerimata ja küttesüsteemita. Kuna talvekuudel on muuseumis vaid mõned kraadid sooja, korraldatakse näituseid aprillist detsembri keskpaigani. Samuti kuulub muuseumile 2000-ruutmeetrine väliala.

Kesküla sõnul saab EKKM kultuuriministeeriumilt tegevustoetust 30 000 eurot. "Selle 30 00 sisse peab arvestama kõik kulud, mis ühel organisatsioonil on. Lihtne aritmeetika selle näitel – meie detsembrikuu kommunaalarve oli 3500 eurot. Kui me korrutame selle 12-ga, siis see on ka see põhjus, miks me jaanuaris stepsli seinast tõmbame. Me tuleme umbes nulli, aga me räägime ainult veest ja küttest," tõi ta välja.

Möödunud nädalal otsustas kultuuriminister Piret Hartman maksta lisaraha teatritele, kes oleksid sellel aastal kunstilise ekspertkomisjoni otsusega kõvasti vaesemaks jäänud, mis tekitas omakorda vastumeelseid reaktsioone teistes kultuurivaldkondades.

"Me oleme punnitades ja fantaseerides igast äärest tegevuste osas väga loovad olnud ja lisarahastusi taotlenud ning püüdnud hakkama saada, aga reageerima pani meid tegelikult see, kuidas kultuuriministeerium, mis on meile 30 aastat öelnud, et kunstivaldkonnale ei ole raha, ja samal päeval, kui meie saame oma rahastustaotlusele vastuse, et raha ei ole, loeme meediast, et ministeerium leidis oma varudest ülisuure summa, et leevendada ühe valdkonna rahastusmudeli üleminekut," rääkis Kesküla.

"Meie reaktsioon ei ole mingi vastandumine, me teeme teatrite ja muusikutega iga päev koostööd, see on eelkõige suunatud kultuuriministeeriumi poole," rõhutas ta. "Meie üüriraha, mis on 5700 eurot aastas, ei mahtunud seekord eelarvesse, sest kultuuriministeeriumil ei ole raha."

Kesküla sõnul soovib kunstivaldkond, et kultuurivaldkonna rahastamine lõpuks korda saaks. "Sellisel moel, kus on seda halli maad ja arusaamatust niivõrd palju, ei õnnestu hästi Eesti põhiseadusesse kirja pandud eesti keele ja kultuuri tagamine. No me ei säili enam hästi," nentis EKKM-i juht.

"Muidugi võiks uksi paugutada ja pildilt välja astuda, aga mingi vastutus on. Istume nüüd laua taha ja katsume selle kultuurirahastuse kuidagi läbi mõtestada ja kunsti ka saba lõpust ettepoole kiskuda. Me ei räägi mingist absoluutsest võrdsustamisest, aga kui me räägime siin ligi miljoni leidmisest sahtlist ja meile öeldakse, et ei ole isegi 5000 eurot üüriraha, siis see mitte ainult enam ei kummasta ega pane nukralt aknast välja vaatama, vaid tekitab teatud tugevama reaktsiooni."

Kesküla sõnul ei ole EKKM ainus kunstiasutus, kes väheste ressurssidega hakkama proovib saada. "Nii on valdavalt enamuse, kui mitte öelda kõigi nendega, kes kultuuriministeeriumi toetustereal on. Kõik peavad loobuma järjest rohkematest asjadest. See ei ole väga jätkusuutlik," märkis ta.

"Oleme mõelnud, et kaua enam nii ei jaksa ning ühe radikaalse võttena paneme uksed kinni ja ütleme, et me ei saagi, ongi miinus ja nii ei saa," tõdes Kesküla. "Ega me väga kaugel sellest tõenäoliselt ei ole, aga samas oleme me kultuuriväljal mingis mõttes teatud majakas, Eesti kaasaegse kunsti väljal kindlasti. Me lükkame seda võtet veel terake edasi. Me tahame väga, et selle praeguse avaliku reaktsiooni kaudu saame alustada rahastuse teemadel mingit diskussiooni rahandusministeeriumiga," sõnas ta.