Daniel Bergman meenutab raamatus oma üksildast lapsepõlve ja kunstnikest vanemaid, kes ei osanud tõeliselt armastada. Viieaastaselt satub Daniel Bergman filmimaailma lummusesse ja isa eeskujul saab temastki režissöör. Raamatus jagab ta muu hulgas huvitavaid lugusid Tarkovskiga koos töötamisest. Kuid mida aeg edasi, seda enam maadleb ta filmimaailma varjupoolega.

Enne 40-aastaseks saamist hakkab Daniel õppima kiirabiõeks, sest töö kiirabis tundub talle sisukam ja vajalikum kui filmitegija oma. Kui ta saab teada, et tal on südamerike, järgnevad pidevad kiirabiväljakutsed ja vaade meditsiinimaailmale teiselt, patsiendi poolt. Siia vahele jutustab ta ka oma suhte arengust ema ja isaga. Kui Daniel hakkab teraapias käima, jõuab ta järeldusele, et ta vihkab oma ema. Ja kui ta siis kord selle välja ütleb, teeb see Käbi õnnetuks. Ka Käbi Laretei ja Ingmar Bergmani surm on siin raamatus sees.

"Süda" on kirjutatud kirjadena Danieli Bergmani tütrele, keda ta kutsub südamekeseks. Lisaks sisaldab see väljavõtteid Käbi Laretei ja Ingmar Bergmani päevikutest.

Raamatu on rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma.